05:11 16. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1285
  • RUB75.2265
Kaks aastat tagasi andis Kersti Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametivande

Enesekindel poliitik või juhuslik inimene: millist rolli mängib Eesti president

© Фото: Kersti Kaljulaid
Poliitika
lühendatud link
11431

Eesti politoloogid ja avaliku elu tegelased hindasid Kersti Kaljulaidi kaheaastast tegevust Eesti presidendina ja jagasid oma arvamust portaalile Sputnik Eesti.

TALLINN, 10. oktoober — Sputnik, Ilona Ustinova. Kaks aastat tagasi, 10. oktoobril 2016, asus Kersti Kaljulaid Eesti Vabariigi presidendi ametisse. Analüüsides tema tegevust riigipeana, avaldasid riigi avaliku elu tegelased oma arvamusi tema töö kohta.

© Ruptly .
Kaks aastat tagasi andis Kersti Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametivande

Politoloog Jevgeni Golikov loeb end nende analüütikute hulka, kes olid Kersti Kaljulaidi ametisse nimetamise suhtes skeptilised ja ka presidendi valimise kord ei olnud kaks aastat tagasi tema arvates eriti usaldusväärne.

"Oma isikuomaduste poolest on ta küllaltki demokraatlik, ligipääsetav, mõistlik inimene, kuid keerulistes poliitilistes olukordades toimib ta ebaprofessionaalselt, see aga on tähtis. Mulle tundub, et Kaljulaid ei tundnud ega tunne ka praegu enamuse tugevat poliitilist toetust," ütles Golikov kommentaaris portaalile Sputnik Eesti.

Kersti Kaljulaid sattus tema arvates poliitikasse hetkel, kui seal valitses vaakum, mis tekkis pärast reaalsete kandidaatide valimiste ebaõnnestumist. Kaljulaid osutus üsna haavatavaks väliste nõustajate poolt ja see torkab Golikovi arvates väga silma.

Политолог Евгений Голиков
© Sputnik / Вадим Анцупов
Politoloog Jevgeni Golikov

"Tahaks, et presidendi instituut oleks vähem esinduslik ja rohkem poliitiline ning toetuks laiale rahva ja poliitilisele konsensusele. Väga positiivsete isiklike omaduste kõrval jääb Kaljulaidil puudu just sellest," ütles Golikov.

President on muutunud enesekindlamaks

Politoloogi ja publitsisti Igor Rosenfeldi arvates kuigi Kersti Kaljulaid esindab Eesti juhtivate parteide gruppi ja nende seisukohad langevad paljuski kokku, ilmutab ta mõnikord siiski paindlikkust, muutudes selle suuna pehmemaks esindajaks.

"See peegeldab kolme võimupartei seisukohti, mis väljendub suhtumises Venemaasse ja Ukraina probleemi. Sellest hoolimata ei ole tema tegevus sellel suunal järsk, mis on pigem pluss ja mõnes mõttes isegi tema teene," usub Rosenfeld.

Ta lisas, et võrreldes eelmise presidendi Toomas Hendrik Ilvesega tegutseb Kaljulaid palju diplomaatilisemalt. Politoloog usub, et kuigi presidendikarjääri alguses oli tal mõningaid "apsakaid", siis pärast teatud poliitilise koolituse läbimist muutus ta oma tegevuses kindlamaks ja avaldustes ettevaatlikumaks.

Политолог и историк Игорь Розенфельд
© Фото : из личного архива Игоря Розенфельда
Politoloog ja publitsist Igor Rosenfeld

"Poliitiline joon, mida ta esindab, ei muutu, kõik jääb endiseks, kuid selle raames muutub tema tegevus ettevaatlikumaks ja diplomaatilisemaks. Poliitikuna on ta teinud mõningasi edusamme," märkis Rosenfeld.

Juhuslik inimene riigitüüri juures

Balti riikide ajaloo ja rahvusvaheliste suhete ekspert Vladimir Iljaševitš usub, et president Kaljulaid sattus oma praegusele ametikohale juhuse tahtel. Ta oli algusest peale tema kandidatuuri suhtes skeptiline ega ole seni oma suhtumist muutnud.

Tema arvates läksid poliitikud võidujooksus läbirääkimistel erakondadega liigselt hoogu, mille tulemusena jõudsid presidendivalimised ummikseisu, kus tuli kasutusele võtta äärmuslikud abinõud ja leida kandidaat väljast. Sellise kandidaadi nad Kersti Kaljulaidi näol ka leidsid.

Эксперт-международник, писатель и исследователь истории Прибалтики Владимир Илляшевич
© Sputnik / Вадим Анцупов
Balti riikide ajaloo ja rahvusvaheliste suhete ekspert Vladimir Iljaševitš

"Temalt kui presidendilt ei oota ma midagi, sest Eestit, nagu kõiki Balti riike juhitakse väljast. Muidugi, mingid funktsioonid presidendil on, midagi saab ta teha, kuid mulle tundub ta juhusliku inimesena," ütles Iljaševitš ja lisas, et Eesti on parlamentaarne riik, nii et põhimõttelised otsused langetab valitsus, mitte president.

Eesti võiks ka ilma presidendita hakkama saada

Majandusanalüütik Leonid Tsingisser on veendunud, et kuna Eesti on parlamentaarne riik ja täidesaatev võim kuulub peaministrile, pole presidenti üldse vaja. President kujutab tema arvates pigem mingit riigi sümbolit ja muutub enamasti üleliigseks ja kulukaks lõbuks.

Леонид Цингиссер
© Sputnik / Вадим Анцупов
Majandusanalüütik Leonid Tsingisser

"Kuid kui ta juba olemas on, peaks ta olema rahva poolt valitud ja austatud. Ta peaks olema mingi aksakal — tark, kogenud inimene. Vaatamata kõigile tema regaalidele ei saa Kaljulaid selline olla. Üldiselt on ta talle pandud kohustuste täitmisega hästi hakkama saanud. Ilmseid kuritarvitusi pole seni silma hakanud," ütles Tsingisser.

Tema arvates ei ole praegune Eesti president teinud viimase kahe aasta jooksul suuremaid vigu, kuid ei ole ka millegi silmapaistvaga meelde jäänud.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et Kersti Kaljulaid, kes varem esindas riiki Euroopa Kontrollikojas, valiti Eesti presidendiks 2016. aasta oktoobriks. Riigikogu saadikud ei suutnud kolme valimisvooruga riigipead valida ning kompromisskandidaadina pakuti välja Kersti Kalulaid, kes astus 10. oktoobril 2016 ametisse.

Tagid:
analüütika, poliitika, ekspert, ametivanne, Kersti Kaljulaid, Eesti

Peamised teemad