22:54 18. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Tšehhi lipp

Tšehhi peaminister tahab parandada suhteid Venemaaga

© Flickr / C.
Poliitika
lühendatud link
2001

Tšehhi peaminister Andrej Babiš teatas, et ei pea Venemaad ohuks ja loodab temaga suhteid parandada, sellest rääkis ta pühapäeva õhtul Tšehhi televisioonisaates.

TALLINN, 28. oktoober — Sputnik. "Ma ei pea Venemaad ohuks. Temaga on kindlasti tarvis aktiivset dialoogi pidada, seda eeskätt Süüria olukorra asjus. Arvan, et Euroopa on sündmuste arengu suhes selles riigis liiga vähe aktiivsust ilmutanud," vahendas RIA Novosti Tšehhi peaministri sõnu.

"Me oleme vägagi huvitatud sellest, et Süürias valitseks rahu ja kord ning tema kodanikud saaksid koju tagasi pöörduda, see mõjutaks paljugi Euroopa migratsiooniprobleemi," ütles Tšehhi peaminister.

Analüütik: Istanbulis toimunud Süüria tippkohtumine oli edukas >>

Babiši sõnul "on väga halb, et me (lääs) oleme suhetes Venemaaga naasnud "külma sõja kvaasiseisundisse".

"Dialoogi Venemaaga tuleb tingimata toetada ja jätkata. See muidugi, et ta Krimmi endale võttis, on lubamatu, oma rolli selles asjas etendavad kehtestatud sanktsioonid. Samaaegselt on hädavajalik otsida mingisugust poliitilist lahendust. Relvastuse tugevdamine ei ole väljapääs.

"Neid tohutuid vahendeid, mida praegu kulutatakse uuele relvastusele, saaks täiel määral kasutada nende Aafrika riikide toetamiseks, kust pagulastevood Euroopasse tulevad," lausus Babiš.

"Tore, et nüüd toetavad kõik kommunikatsiooni Venemaaga. Me peame mingisuguse lahenduse leidma, et meie suhted lõppude lõpuks paraneksid. Usun, et me jõuame selleni," rõhutas Tšehhi peaminister.

Keelatud sõna ehk Krimmi delegatsiooni seiklused ÜRO-s >>

Relvastatud konflikt Süürias kestab 2011. aastast. 2017. aasta lõpul teatati võidust Venemaal keelatud rühmituse ISIS* üle Süürias ja Iraagis. Üksikutes Süüria Araabia Vabariigi piirkondades jätkuvad puhastused sõdalastest. Käesoleval hetkel on esiplaanil olukorra poliitiline lahendamine, Süüria taastamine ning põgenike tagasipöördumine.

Krimm
© Sputnik / Владимир Трефилов

Krimm sai Venemaa piirkonnaks peale seal 2014. aasta märtsis korraldatud referendumit, kus 96,77% Krimmi Vabariigi valijaskonnast ja 95,6% Sevastopoli elanikest pooldas Venemaa Föderatsiooni koosseisu minekut. Krimmi võimud korraldasid referendumi pärast 2014. aasta veebruaris Ukrainas toimunud riigipööret.

Venemaa juhtkond on korduvalt teatanud, et Krimmi elanikud hääletasid demokraatlikul teel, täies kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirjaga Venemaaga taasühinemise poolt. Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini sõnul on Krimmi küsimus "lõplikult suletud".

*Terroristlik organisatsioon, Venemaal keelatud

Tagid:
dialoog, migrandid, poliitika, oht, majandus, Andrej Babiš, Euroopa, Tšehhi, Krimm, Süüria

Peamised teemad