22:25 18. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Saksamaa kantsler Angela Merkel

Merkeli dilemma: kas minna või jääda ja võidelda

© AFP 2018 / MARKUS HEINE
Poliitika
lühendatud link
Irina Alksnis
4620

Esmaspäeval tõestas Saksamaa kantsler Angela Merkel taas, et teda ei peeta ilmaasjata maailma üheks kogenenumaks riigipeaks.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Ta demonstreeris seda, mida võib õigustatult nimetada poliitilise ja aparaadimängu kõrgpilotaažiks, ja kuigi tulemus ei ole veel otsustatud, väärib juba ainuüksi sooritatud kombinatsioon aplausi.

Nagu ütleb laulusalm: "Jätke mu patud mõneks ajaks, ja mängu ilu hinnake." (Ostap Benderi laul filmist "12 tooli" – toim.)

Analüüsigem juhtunut põhjalikumalt ja alustagem kolme-nelja aasta tagustest sündmustest. 2015. aastaks oli Angela Merkel tõusnud vaieldamatult kõige mõjukamaks, kogenenumaks ja lugupeetumaks Saksa poliitikuks.

Saksa meedia: Merkel lahkub 2021. aastal kantsleri kohalt >>

Tema selja taga oli kümme aastat riigi juhtimist ja 2014. aasta tegi temast maailma poliitika raskekaallase ja planeedist ühe mõjukaima riigijuhi. See kajastus ka Saksa ühiskonna täielikus toetuses kantslerile – tema reiting tõusis 65%-ni.

Venemaa Föderatsiooninõukogu senaator Aleksei Puškov
© Sputnik / Владимир Федоренко

Seejärel toimus sündmus, mis on läinud ajalukku "Euroopa rändekriisina" ja Angela Merkelist sai Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida põgenikele Euroopa ja eelkõige Saksa avatud uste poliitika peamine liikumapanev jõud ja esindusnägu.

Järgnev on hästi teada. Just kantsleri positsioon (ja selle tagajärjel kogu riigi poliitika) sai selleks kivikeseks, mis tema karjääri laviinina kiirendusega allamäge kukutas. Mingil ajal tundus, et kasvava negatiivse avaliku arvamusega oli võimalik toime tulla.

Saksa sotsioloogid väitsid 2017. aasta suvel, et Merkeli reiting on taastumas kriisieelsele tasemele. Kuid see vaid näis nii. Juba sama aasta septembris näitasid Bundestagi valimised riigi suuremate parteide Kristlik-Demokraatliku ja Kristlik-Sotsiaalse liidu CDU/CSU ja Sotsiaaldemokraatliku partei (SPD) toetuse märkimisväärset langust.

Kuid Angela Merkelile sai kantsleri ametikoha säilitamisest ametiaja lõpuni, st 2021. aastani põhimõtteküsimus.

Ta sai edukalt hakkama parteisisese hõõrumisega CDU-ga ja konkurentidega ning säilitas riigi tähtsaima ametikoha. See kinnitas veelkord, et ta on kogenud poliitik ja parteifunktsionäär, kellel on palju kogemusi tööks CDU ja Saksamaa riigivõimu süsteemis tervikuna.

"Bildi" ajakirjanik kritiseeris Merkeli liigset sõbralikkust Putiniga suheldes >>

Loomulikult heideti Merkeli neljanda kantsleri ametiaja üle nalja Venemaal ja teistes Lääne silmis ebademokraatlikes riikides. Saksamaa meedia aga, sealhulgas Deutsche Welle, oli sunnitud lõbusalt seletama, et see on hoopis midagi muud kui Vladimir Putini neljas ametiaeg.

Kuid proua kantsleri tagasivalimisega tema probleemid mitte ainult ei vähenenud, vaid hakkasid lumepallina kasvama. Sotsioloogid registreerivad üha uusi Merkeli ja valitseva koalitsiooni parteide reitingulangusi.

Värsked küsitluse tulemused saabusid just äsja. CDU/CSU poolt on hetkel valmis hääletama 24 protsenti Saksamaa Liitvabariigi elanikkonnast, mulluste, ebaõnnestunud valimiste ajal oli see 32,9 protsenti.

Valitseva koalitsiooni sees puhkes aktiivne liikumine Merkeli tagandamiseks CDU juhi ja kantsleri ametikohalt. Merkel oli muutunud nii toksiliseks, et see ähvardas põhja minnes endaga kaasa tõmmata ka teised seotud erakonnad.

Viimane "naela lõid kirstukaande" valimised kahel liidumaal: Baieris kahe nädala eest ja Hessenis möödunud nädalavahetusel. Mõlemal juhul kaotasid valitsusparteid palju hääli ja opositsiooniparteid (eelkõige Rohelised ja Alternatiiv Saksamaale) võtsid neid nii palju juurde, et sai selgeks – nüüd hakkavad kõik Merkelile avalikult ja karmilt survet avaldama. Kuid kogenud poliitikuna andis esimese hoobi kantsler ise.

Eile sai teatavaks, et detsembris peetavatel parteisisestel valimistele ta CDU esimeheks ei kandideeri. Kuid päeva veelgi kuumem ja maailmas välkkiirelt levinud uudis oli teade, et "Merkel lahkub kantsleri ametist… 2021. aastal".

Saksamaa alustab pagulaste tagasisaatmist EL riikidesse >>

Tuleb tunnistada, et just see osutus suurepäraseks operatsiooniks. Ekspertide ebamääraste kommentaaride põhjal otsustades oli Saksamaa kogu eilse päeva keeletu.

Merkel, kes on viimasel ajal saanud kondiks kurgus Saksamaal peaaegu kõigile, kes nõuavad üha valjemalt ja valjemalt tema lahkumist nüüd ja kohe, leidis äärmiselt geniaalse viisi selle endavastase negatiivse laine tõrjumiseks:

"Kuna minu isik kahjustab parteid, loobun ma selle juhtimisest. Aga kantslerina, olgu siis peale, istun ametiaja lõpuni — ainult kolm aastakest ongi veel jäänud. Ja üleüldse, öelge mulle aitäh, et ma viiendat ametiaega ei plaani!"

Pole ime, et paljud sellisest lähenemisest kõnevõime kaotasid.

Saksamaal ei ole seadusega nõutud, et kantsleri ametikohal peab olema valitseva partei juht. See on pigem kirjutamata reegel. Saksa eksperdid tuletasid meelde, et Merkel oli varem olnud selle põhimõtte kindel toetaja. Kuid igaüks võib oma meelt muuta.

Nüüd on kõige huvitavam küsimus, kas Frau Merkeli trikk töötab. Kas Saksa ühiskond (ja Merkeli parteikaaslased) lepib sellega, et ta jääb ametisse kuni uute parlamendivalimisteni või jõupingutused tema tagandamiseks jätkuvad ja tugevnevad.

See lugu kipub muutuma vägagi põnevaks. Venemaasse puutuvalt on see veel üheks Lääne demokraatia toimimise õppetunniks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
analüütika, juht, poliitika, kantsler, rändekriis, SDU, Angela Merkel, Euroopa, Saksamaa

Peamised teemad