07:23 19. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Illustreeriv foto

"Vene spioonide" vastulöök

© Fotolia / Calmus
Poliitika
lühendatud link
6321

Venemaa-vastaste sepitsuste autorite tegevusväli on tohutu, vastutus aga null.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti vaatleja

Parim viis poliitilise rivaali ründamiseks on kuulutada ta "Kremli kasulikuks idioodiks". Kui teid on nimetatud "Venemaa agendiks", olete te juba olukorras, kus peate end õigustama. Selline lihtne süsteem sobib mistahes opositsiooni ja ekspertide, kes julgevad avaldada kahtlust lääneriikide kultuuri õigsuses, valesid loenguid pidada, blogijate, ajakirjanike, kultuuritegelaste jne vaikima sundimiseks.

Värske näide – rünne auväärse 81-aastase Šoti ärimehe Angus Grossarti vastu. Juba aastaid on ta investeerinud näituste, muuseumiekspositsioonide ja galeriide korraldamisse, sealhulgas mitmel korral toonud Suurbritanniasse ainulaadsed vene kunsti kogud. Selle eest autasustati teda hiljuti Venemaal Puškini medaliga, mis antakse aastatepikkuste saavutuste eest kunsti ja hariduse valdkonnas. Šotimaa vanim ajaleht Herald hakkas teda oma juhtkirjas viivitamatult kritiseerima, märkides, et selline tegevus on "vastuvõetamatu". Et teised kardaksid ja mõtleksid enne kolm korda, kas nad ikka peaksid brittidele Venemaalt pärit eksponaate tutvustama.

Tõenäoliselt annavad esimese löögi 76. kaardiväe õhudessantdiviisi allüksused, mis paiknevad Eesti piiri lähedal Pihkvas.
© Sputnik / Михаил Мордасов

Selliste rünnakute ohvrid tavaliselt õigustavad end või on lihtsalt vait. Kuid Grossart esitas süüdistuse autorite vastu hagi ja nõudis kahjuhüvitiseks üsna märkimisväärse summa — 15 miljonit dollarit. Kui kohus selle nõude kasvõi osaliselt rahuldab, siis tõmbavad paljud end tagasi.

Kuid Grossart pole ainuke. Näiteks sama tegi ka Uus-Meremaalt pärit 58-aastane ärimees Christopher Chandler, kes elab peamiselt Dubais ja võttis hiljuti Malta kodakondsuse. Ta pole avaliku elu tegelane, kuid oli üsna tuntud Briti poliitilistes ringkondades, kuna rahastas Legatum Institute analüütikakeskust, mida peeti kuni viimase ajani Ühendkuningriigis üsna autoriteetseks. Oma õnnetuseks osales see keskus aktiivselt Brexit'i kampaanias. Legatum toetas mitmeid majandusuuringuid ja sai rahvahääletuse ettevalmistamise käigus peetud poliitiliste arutelude peamiseks platvormiks. Kogu Brexit'it toetanud Konservatiivide partei juhtkond, sealhulgas tol ajal tulevane (ja praegu juba endine) välisminister Boris Johnson, oli seotud selle keskusega.

Vastus tuli kiiresti. Selle aasta kevadel süüdistas Venemaa kohta absurdsete avalduste poolest tuntud Briti parlamendisaadik Bob Seely Chandlerit avalikult töötamises Vene luureteenistuste heaks. Seely ütles parlamendi istungil, et tema "ja veel neli parlamendiliiget" nägid oma silmaga mingit Prantsuse eriteenistuste 87-lehelist toimikut, mis sisaldas "ümberlükkamatuid tõendeid" Uus-Meremaa ärimehe suhetest Moskvaga.

Vilniuses toimub Leedu ja Läti ühinenud poliitiliste emigrantide kohtumine
© Sputnik / Алексей Филиппов

Chandler ise nimetas seda "täielikuks nonsenskiks", kuid "kahtlusevari jäi". Igal juhul teatas Legatum Institute, et ta ei tegele enam Btrxitiga seotud teadusuuringutega, mis oligi ilmselt skandaal korraldajate eesmärk.

Kuid, nagu selgub on Chandler kevadest saadik ära teinud suure töö, et välja uurida Seely nimetatud toimiku päritolu. Tulemuseks oli hagi selle allika — Ameerika eradetektiiv Donald Berlin ja tema ettevõte Investigative Consultants vastu, mis esitati Ameerika Ühendriikide Columbia ringkonna kohtule.

Hagis tutvustab ärimees toimiku koostamisel Berlini kasutatud räpaseid meetodeid. Muuhulgas kasutas too vanu vandenõuteemalisi artikleid, mis ta Internetis leidis, ja lihtsalt kopeeris need sõna-sõnalt oma dokumenti. Lisaks on Chandleri advokaatide sõnul Berlin "kopeerinud suurema osa" tekstist oma eelmise kliendi jaoks tehtud aruandest, asendades sealsed isikuandmed vajalikega. Samamoodi rändas "toimikusse" plagiaat Prantsuse ajalehest Le Monde, kusjuures võltsingu autorid pookisid sellesse fiktiivsed üksikasjad, sidudes need Chandleriga.

Toimiku koostaja on hagi esitaja peale väga vihane — miljardär tahtvat tema äri nurjata. Kuid kõige huvitavam on see, mis juhtub, kui "Vene spioonid" oma hagid võidavad.

Võltsingute koostajaid võib-olla karistataksegi, kuid lääne poliitikud, kes paiskavad avalikkusele ühe venevastase võltsingu teise järel, tulevad jälle omadega puhtalt välja. Isegi kui "Vene spioon" Chandler saavutab liba-detektiivilt kahjuhüvitise, ei palu Briti parlamendisaadik Seely juhtunu pärast isegi vabandust: tema poolt parlamendis tehtud valeandmed on kaetud immuniteediga. See aga tähendab, et homme saab ta esitada taas mõne võltsitud toimiku järgmise teatega, et Venemaa on highly likely värvanud Briti kuninganna, valmistanud ette plahvatus Big Benis või otsustanud tõrjuda kaerapudru välja tatrapudruga.

Venemaa-vastaste sepitsuste autorite tegevusväli on tohutu, vastutus aga null.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
Kreml, kasulik idioot, spioon, Venemaa, USA

Peamised teemad