22:27 18. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1346
  • RUB74.9036
Saksamaa kantsler Angela Merkel

"Tema tüdruk": kes tõi Merkeli suurde poliitikasse ja millega ta meelde jääb

© AFP 2018 / Tobias SCHWARZ
Poliitika
lühendatud link
4010

Angela Merkel on kogu viimase aastakümne vältel olnud esikohal ajakirja Forbes maailma 100 kõige mõjukama naise nimekirjas. Ent 29. oktoobril teatas ta, et loobub 2021. aastal kantsleri ametikohast ja tõmbub kõigist CDU asjaajamistest kõrvale. Millega Merkel meelde jääb, sellest on juttu RIA Novosti artiklis.

Ksenija Melnikova, RIA Novosti 

Kantsleril on rõhutatult tagasihoidlik kuvand: Merkel kannab ühetoonilisi pintsakuid, ei mingeid sõrmuseid, kaelakeesid ega kõrvarõngaid. Tema tagasihoidlikkuse ja näilise ebakindluse pärast on saksa keelde ilmunud koguni tegusõna merkeln (merkeldama) – "olla kõlhkev, kahtlema".

Konkurendid peavad teda liiga pehmekeseks, kellel puuduvad juhiomadused – ja langevad lõksu. Merkeli valitsusaja algul nimetas üks saksa ajakiri teda "Saksamaa halliks pärliks".

Merkeli dilemma: kas minna või jääda ja võidelda >>

Võimule tuli ta 2005. aastal, olles esimene naiskantsler, Saksamaa LV kõige noorem valitsusjuht, esimene reaalteaduste-alase haridusega riigijuht.

Varasest lapsepõlvest peale oli Merkel hoolas, vastutustundlik ja sihikindel. Eriti hõlpsad olid tema jaoks matemaatika, inglise ja vene keel. Vene keele oskust on ta korduvalt demonstreerinud läbirääkimistel Vladimir Putiniga.

Kohli lemmiktüdruk

Nooruses, muide, ei tõotanud miski talle maailma ühe kõige autoriteetsema poliitiku staatust – pärast Leipzigi Karl Marxi nimelise ülikooli füüsikateaduskonna lõpetamist kaitses Angela väitekirja ja sukeldus ülepea teadusesse.

Suurde poliitikasse saabus ta pärast Berliini müüri langemist ja tegi loetud aastatega peadpööritava karjääri. Seda põhjendati kantsler Helmut Kohli soosinguga: too nimetas teda isalikult "oma tüdrukuks" ja määras ta 1991. aastal nais- ja noorsooasjade ministriks.

Suhted nende vahel muutusid kaheksa aasta pärast kehvaks. Selleks ajaks oi Merkelist saanud Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) peasekretär, Kohlist aga partei auesimees.

Puhkes skandaal CDU seadusevastase rahastamise asjus – poliitiliste parteide seadusest üleastumise ümber: selgus, et Kohl oli saanud teatud sponsoritelt mitu miljonit Saksa marka. Esimesena nõudis Kohli tagasiastumist "tema tüdruk" Merkel.

Valmistatud SDV-s

Angela kuvand pole kunagi olnud meeldejääv, sakslased hakkasid teda armastama tänu tema "tavalise naise tagasihoidlikule võlule".

Intervjuudes rääkis ta, et armastab vabal ajal kartulisuppi keeta ja liharulaadi küpsetada, Volkswagen Golfiga kaupluste vahet sõita, juurvilja kasvatada. Selle eest nimetati teda hellitavalt Mutti´ks ("memmeke") ja kutsuti lausa ühte kokandussaatesse.

Angela Merkel ei peaks Vladimir Putinile kätt ulatama >>

Saksamaal toodeti koguni kantslerikujulisi pehmeid mänguasju "Pahur kiisu" ning punapäiseid pükskostüümis Barbie-nukke.

Merkel sündis Saksamaa Demokraatlikus Vabariigis, seetõttu on tal alles jäänud mõningad "nõukogulikud harjumused" – sedagi on ta ühes intervjuus tunnistanud. Nii lausus Angela, et mõnikord haarab ta poeletilt asja, mida tal tegelikult küll üldse tarvis pole.

"Vajadus varusid koguda istub mul sügavalt sees ja tuleneb sellest, et defitsiidi tingimustes osteti kõik ära, mis ette sattus," tunnistas kantsler.

Pealekauba võttis tal kaua aega harjuda sõnaga "supermarket", nimetades seda jätkuvalt "selvekaubamajaks". Angela armastab ka siiralt "nõukogude toite" – letšot, seljankat ja šašlõkki.

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel
© AFP 2018 / Odd Andersen

Piinlikud olukorrad

Oma poliitilise karjääri jooksul on Merkel korduvalt sattunud skandaalide keskmesse. Näiteks siis, kui ta erinevalt toona Saksamaa kantsleriks olnud Gerhard Schröderist toetas ameeriklaste Iraagi-kampaaniat ja käis ühtlasi visiidiga Washingtonis, mis Saksamaa LV raevu ajas.

Piinlik lugu juhtus 2007. aastal, kui Merkel oli Berliinis võõrustanud XIV dalai-laamat. Kantsleri nõunikel välispoliitika küsimustes tuli seejärel Pekingile veenvalt kinnitada, et Saksamaa suhtub lugupidamisega Hiina territoriaalsesse terviklikkusesse ega tunnista Tiibeti autonoomiat.

Mitmetiselt tõlgendati ka temapoolset Dachau koonduslaagri külastamist paar kuud enne Bundestagi valimisi – Merkelile tehti etteheiteid, et ta "ekspluateerib 20. sajandi ilmselt suurimat tragöödiat selle nimel, et koguda poliitilisi plusspunkte". Õli valas tulle see, et pärast memoriaalkompleksi ülevaatamist siirdus Merkel õllesaali oma poolehoidjatega kohtuma.

LGBT kogukonna esindajad solvusid kantsleri peale, kui ta oli homoseksuaalsetele paaridele lapsendamisõiguse andmise vastu. Merkel põhjendas, et "niisugustes peredes kasvamine vaevalt küll lastele kasuks tuleb."

2013. aastal puhkes kõva skandaal ameeriklaste jälgimistegevuse pärast. Ainult laiskvorst ei kritiseerinud kantslerit selle eest, et ta "lubab Washingtonil sakslaste järele luurata ja on lakanud oma rahva huvisid kaitsmast". Merkeli positsioon oli tookord tõesti väga ebakindel.

Kahtlase väärtusega valimisvõit >>

Avatud uste poliitika

Kõige tõsisemaks väljakutseks Teise maailmasõja aegadest peale sai Euroopale ja kantsleri poliitikale 2015. aastal vallandunud meeletu sisserändajate ja pagulaste voog. Põhiline hoop sai osaks Saksamaale.

Angela Merkeli avalduse selle kohta, et Saksamaa LV asub ellu viima avatud uste poliitikat ja sisuliselt võtab vastu kõik Süüriast saabuvad põgenikud, võtsid sakslased esialgu vaimustusega omaks. Kuid hoiakud muutusid ühiskonnas kiiresti.

Kokkuvõttes pingestus olukord äärmise piirini ning rahulolematus leidis väljenduse tänavarahutustes. Saksamaa idaosas kogus pöördeid natsionalistlik liikumine PEGIDA, riigis tervikuna pälvis sakslaste poolehoidu paremäärmuslik partei Alternatiiv Saksamaale (AfD), mis kõigest viis aastat tagasi looduna pääses niihästi kõigi 16 liidumaa Landtagi kui ka Bundestagi.

Merkel on end õigustanud sellega, et riik vajab tööjõudu, seda eriti vananeva ühiskonna ja demograafilise kriisi tingimustes. Aga sugugi mitte kõik ei olnud selle argumendiga päri, leides, et paljud pagulased ja sisserändajad ei kavatsegi tööd teha ja enamus loodab elatuda sotsiaaltoetustest – seega saksa maksumaksjate arvel.

Muuhulgas süüdistatakse kantslerit selles, et 2016. aasta uusaastaööl asetleidnud massilised ahistamisjuhtumid ja röövimised Kölnis ning paljudes teistes Saksamaa linnades, 2016. aasta terrorirünnakud Chemnitzis, kus migrandid tapsid massikakluses 35-aastase Daniel Hillingi – see ei ole midagi muud kui avatud uste poliitika tagajärg.

Suhted Euroopa Liiduga

Merkeli juhtimisel, kes on välja kuulutanud kursi veelgi suuremale lõimumisele Euroopa Liiduga, on Saksamaa kujunenud EL-i mitte ainult majanduslikuks, vaid ka poliitiliseks veduriks. Berliin on muutunud Euroopa pealinnaks, tõrjudes Brüsseli, Pariisi ja Londoni tagaplaanile.

Pole saladus, et see tekitab paljudes EL-is meelepaha. Saksamaa LV on partneritele korduvalt üles näidanud suutikkust küllaltki karmilt oma tahet maksma panna. Piisab meenutamast Kreeka kriisiaegset näidispiitsutamist, migratsioonipoliitikat või Venemaa-vastaseid sanktsioone, mida kaugeltki kõik Euroopa Liidus ei toeta.

"Bildi" ajakirjanik kritiseeris Merkeli liigset sõbralikkust Putiniga suheldes >>

Suhted Venemaaga

Mis puudutab Venemaad, siis vaatamata sanktsioonide poliitikale on Merkel ülal hoidnud aktiivset dialoogi Moskvaga. Siin mõned värsked näited. Maikuus lendas kantsler ühena esimestest kohtuma Vladimir Putiniga pärast tema neljandaks ametiajaks presidendina ametissevannutamist. Ning pärast hiljutist tippkohtumist Istanbulis kritiseerisid Saksamaa meediakanalid Merkelit üleüldse "ülemäärase sõbralikkuse" eest Putini suhtes.

Ent vaatamata eraviisilistele sidemetele kõrgemal tasandil elavad kahe riigi vahelised suhted läbi üht kõige keerulisemat ajajärku kogu nõukogudejärgse ajaloo jooksul: poliitilised ja kultuurilised sidemed on takerdunud, paljud majandussidemed külmutatud. Murenemine tekkis kohe pärast Krimmi ühendamist Venemaaga 2014. aastal ning kodusõda Ida-Ukrainas ainult süvendas probleemi.

Sellegipoolest ei ole see kõik takistanud kahe riigi juhte Nord Stream 2 projekti asjus kokku leppimast. Mitmete kantsleri Euroopa kolleegide jaoks on see nagu kont kurgus.

Paljudele ei meeldi Putini ja Merkeli koostöö, nii nagu seegi, et dividendid sellest projektist saab nimelt Saksamaa, kujunedes Lääne-Euroopa gaasikeskuseks. Ettevalmistused ehituse alustamiseks on jõudmas lõpusirgele, mistõttu aktiivne koostöö selles valdkonnas jätkub.

Ja siiski püsivad Venemaa ja Saksamaa vahel tõsised poliitilised erimeelsused. Isegi kui sanktsioonid tulevikus tühistatakse, tuleb Moskval ja Berliinil teha üsna suuri jõupingutusi suhete taastamiseks kuni 2014. aastani kehtinud tasemele.

P. S.

Kui Angela Merkeli valitsusajast vahekokkuvõtet teha, tasub meenutada mitte ainult migrante ja kantsleri poliitilisi möödalaskmisi, vaid ka majanduslikke edusamme, mille valitsus tema juhtimisel on saavutanud. Niisiis, 13 aastaga on sakslastel oluliselt tõusnud töötasu, paranenud töötingimused, riigieelarve on jõudnud ülejäägini ning tööpuudus on vähenenud.

Autori arvamus ei pruugi ühtida toimetuse seiskohaga.

Samal teemal

Saksamaa on sanktsioonide tõttu kaotanud üle 60 000 töökoha
Isegi Saksamaa ei ole Venemaa-vastasetele sanktsioonidele vastu pidanud
Saksamaa hindas Euroopa ja Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalikkust
Saksamaa palub USA-lt vabastust Venemaa-vastastest sanktsioonidest
Saksamaa kritiseeris USA Venemaa-vastaseid sanktsioone
Merkel kiitis esmakordselt heaks Venemaa tegevuse Süürias, nenditakse meedias
Millega tervitab Merkel Putinit Berliinis?
Tagid:
analüütika, migratsioonipoliitika, majandus, kantsler, poliitika, SDE, Helmut Kohl, Angela Merkel, Euroopa, Venemaa, Saksamaa

Peamised teemad