19:50 20. November 2018
Kuula otse
  • USD1.1421
  • RUB75.0039
Serbia lipp

"NATO tapab meid ikka veel"

CC0 / RonnyK / Флаг Сербии
Poliitika
lühendatud link
5520

Serbias on pärast 1999. aasta NATO pommirünnakuid elanikkonna haigestumine mitmesugustesse vähihaigustesse märkimisväärselt tõusnud. Eriti märgatav on see neis piirkondades, kus NATO lennukid kasutasid vaesestatud uraani sisaldavat moona.

Jelena Vucicevic, Sputnik Srbija

Ligi kakskümmend aastat ei ole institutsioonilisel tasandil seda küsimust keegi käsitlenud, kuid suve alguses loodi erikomisjon, mis võibolla tõendab, et riigi lõunaosas elavad serblased kannatavad seletamatute nahakujutuste all ja surevad pahaloomuliste kasvajate tõttu mitte juhuslikult…

Serbia valitsus moodustas 1999. aastal NATO poolt Jugoslaavia Liitvabariigi pommitamise uurimiseks 12. juunil 2018 komisjoni (Komisije za ispitivanje posledica NATO bombardovanja) ja nüüd esitas see oma töö esialgsed tulemused. Avatud allikatest saadud andmete kohaselt suri Serbias 1999. aastal, enne pommitamist vähki aastas 9000 kuni 12 000 inimest, kuid 2014. aastal surmajuhtumite arv kahekordistus, tõustes 22 000-ni ja äsjadiagnoositud vähiga patsientidel arv tõusis 40 000-ni.

Euroopa Liit on valmis toetama Serbia ja Kosovo vahelist maadevahetust>>

Mõned teadlased seletavad seda alliansi poolt vaesestatud uraani kasutamisega ja viitavad leukeemia ja lümfoomi levikule Serbias. Need on ioniseeriva kiirguse suhtes kõige tundlikumaid kudesid mõjutavad vähkkasvajate vormid.

Teised eksperdid märgivad, et puuduvad tõendid haigestumuse ja vaesestatud uraani kasutamise vahel, kuna erinevate vähivormide arv kasvab kogu riigis ja vaesestatud uraani kiirguse ulatus on väga piiratud ning seda kasutati peamiselt Lõuna-Serbias.

Pahaloomuliste kasvajaga patsientide arv kasvab kogu maailmas. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) prognooside kohaselt võib vähktõvega patsientide arv 2030. aastaks tõusta poolteist korda. WHO koosseisu kuuluva Rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri värske uurimuse kohaselt esineb tänapäeval vähki 197,9 inimesel 100 000 inimese kohta.

Zahharova tuletas Lääneriikidele meelde Jugoslaavia pommitamisega kaasnevat vastutust>>

Agentuur analüüsis 185-st maailma riigi statistikat ja jõudis järeldusele, et Serbia on avastatud pahaloomuliste kasvajate arvu poolest 18. kohal 307,9 juhtumiga 100 000 elaniku kohta, mis on palju parem näitaja kui "kohutava nimekirja" liiderriikidel — Austraalial (468 inimest 100 000 kohta) ja Uus-Meremaal (438,1 inimest 100 000 kohta) ja isegi parem kui mõnel Euroopa riigil, näiteks Iirimaal, Ungaril, Belgial, Prantsusmaal, Taanil, Norral, Hollandil, Ühendkuningriigil, Saksamaal, Šveitsil ja Luksemburgil, kuid kuulumist 20 maailma suurime vähi esinemissagedusega riigi hulka ei saa pidada eduks.

NATO pommitamise juurdluskomisjoni juht Darko Laketić, kelle peamine ülesanne on tõestada põhjuslik seos Lõuna-Serbias toimunud vaesestatud uraaniga toimunud pommirünnakute ja kõrge suremuse vahel selles piirkonnas, rääkis portaalile Sputnik, et töötajad jätkavad saastatud aladel meditsiiniandmete uurimist.

Serbia president palub Putinit Kosovole appi>>

"Me külastasime Vranje, Pancevo ja Novi Sadi, nüüd läheme Kragujevacisse. Need on meie jaoks prioriteetsed piirkonnad. Me kogume meditsiiniasutuste meditsiinilisi ja statistilisi andmeid ning küsitleme inimesi, kes on puutunud kokku saastatud pinnasega," selgitas Sputniku vestluskaaslane.

"Vranas polnud 40 vaesestatud uraaniga saastatud pinnasega otseses kokkupuudes olnud inimesest kümmet enam elavate kirjas ja enamike surma põhjustasid pahaloomulised kasvajad. Paljudel nendes piirkondades haigestunud inimestel on naha erüteemi tundmatu etioloogiaga haavandilise lööbe sümptomid," märgib Laketic ja lisab, et Borovaci küla lähedal, mida NATO pommitas vaesestatud uraani sisaldava moonaga, on kolmel 300 elanikust, st 1%-l elanikkonnast, pahaloomulised ajukahjustused.

Laketici teatel on vähivormide arvu suurenemist täheldatud ka Pcinjski ringkonnas, mis on äärmiselt oluline näitaja, kuna selle piirkonna elanike arv on keskmiselt noorem kui riigi elanikkond tervikuna. Komisjoni juhi sõnul luuakse praegu suurt andmebaasi, kus neid meditsiinilisi andmeid süstematiseeritakse.

Uhkus Makedoonia moodi. Skopje tardus NATO ja EL ees>>

"Me uurime ka mürgiste ainete mõju. Meie ülesandeks on kindlaks teha põhjuslik seos nende ainete mõju ja haiguse tekkimise vahel. Kui see õnnestub, saame me tugevad argumendid nendes piirkondades, kus see vajalik on, varajases staadiumis vähktõve ennetamise, avastamise ja ravi korraldamiseks," selgitab Laketic.

Tema sõnul on teaduslikult tõendatud, et inimeste tervist ei mõjuta mitte ainult vaesestatud uraan, vaid ka muud pommitamisel vabanevad mürgiseid aineid, näiteks kloor, benseeni derivaadid, polükloriidsed difenüülid. Need mürgised ühendid põhjustavad pahaloomulisi kasvajaid, mis võivad ilmneda 5-10 aasta jooksul pärast kokkupuudet ja need võivad tekkida isegi 10-20 aastat hiljem. Komisjoni NATO pommirünnaku tagajärgede uurimise komisjoni esialgne raport avaldatakse selle juhi sõnul 2020. aastal. Käesoleva aasta detsembris kavatseb komisjon esitada aruande tehtud tööst Serbia Skuptšinale (parlamendile – toim.).

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
vähihaigused, pommitamine, NATO, Serbia

Peamised teemad