13:05 10. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1371
  • RUB75.8850
Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile (OPCW)

Keemiarelvade keelustamise organisatsioon roostetab - süüdlased ei varjagi end

© Sputnik / Алексей Витвицкий
Poliitika
lühendatud link
Irina Alksnis
34 0 0

Uue ülesande täitmiseks luuakse OPCW-s mingi atribuutrühm, mille mehhanism on Venemaa arvates läbipaistmatu ja mille tegevust saavad "poliitiliselt kallutatud riigid kasutada oma huvides"

Irina Alksnis, RIA Novosti

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles eile (22. novembril — toim.), et Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioonile (OPCW) antav pädevus keemiarelvade kasutamise eest vastutavate isikute kindlakstegemiseks võib saada ettekäändeks ÜRO Julgeolekunõukogust mööda minnes jõu rakendamiseks riikide suhtes. Zahharova sõnul "kannavad OPCW õõnestamise eest täielikku vastutust USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa".

Valitsusvälise organisatsiooni Valged Kiivrid liikmed
© AP Photo / Uncredited

Meenutame, et OPCW pädevuse laiendamine toimus Ühendkuningriigi algatusel juuni lõpul toimunud keemiarelvade keelustamise konventsiooni riikide erikonverentsil. Varem võisid mürkainete kasutamise eest vastutavad isikuid tuvastada ainult rahvusvahelised kohtud ja ÜRO Julgeolekunõukogu. Otsus tehti lihthäälteenamusega – Ühendkuningriigi ettepanekut toetasid 82 riiki, 24 hääletasid vastu ja ülejäänud 193 riiki jäid erapooletuks.

Uue ülesande täitmiseks luuakse OPCW-s mingi atribuutrühm, mille mehhanism on Venemaa arvates läbipaistmatu ja mille tegevust saavad "poliitiliselt kallutatud riigid kasutada oma huvides".

Moskva ametlik retoorika sellel teemal paistab silma erilise karmusega. Muuhulgas öeldakse otse välja, et kolm algatusriiki (juba nimetatud USA, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik) saavutasid "väljapressimise ja altkäemaksuga" teistelt riikidelt oma tahtmise. Seda ei öelnud mingi ajakirjanik, avaliku elu tegelane ega parlamendisaadik, vaid Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Mõõduka opositsiooni keemirelvalabor Doumas
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Moskva tegi sündmuste sellise arengu ärahoidmiseks tõsiseid jõupingutusi, kuid 20. novembril otsustati organisatsiooni eelarvet suurendada ja täiendavad vahendid on muuhulgas ette nähtud ka atribuutgrupi loomisele. Lisaks lükkasid liikmesriigid tagasi Venemaa ja Hiina ettepaneku luua OPCW volituste laiendamise õiguspärasuse hindamise töörühm.

Ei pea olema raketiteadlane, et mõista, kelle vastu kavatseb Lääs enda näo järgi loodud organisatsiooni kasutada. Uute "sihtmärkide" loetelu on hästi teada. Rääkimata tõsiasjast, et viimase paari aastaga on maailm juba selgeks saanud, kes on põhiline keemiarelvade kasutaja, alates Doumast Süürias kuni Skripalideni Londonis.

Kui siiamaani piirdus kõik vaid mõne riigi esindaja avaldustega, siis peagi ilmuvad ilmselt OPCW ametlikud "dokumendid". Nendes saab olema öeldud, et organisatsioon viis läbi uurimise ja "highly likely" ("suure tõenäosusega") saab väita, et nende mürgitusjuhtumite eest on vastutav Venemaa. Kõik vajalikud tõendid, nagu tavaliselt, on olemas, "ainult et me ei näita neid teile".

Sellises olukorras tekib loomulik küsimus: kas on üldse mõtet jääda potentsiaalse sihtmärgina selle erapooletusest juba täielikult loobunud organisatsiooni liikmeks, mis hakkab varem väljateenitud head mainet kasutama laimavate süüdistuste tegemiseks nende vastu nende oma raha eest?

Veendumaks, et nad tõesti just seda kavatsevad, piisab, kui meenutada Douma elanike juhtumit, mille Venemaa viis kevadel OPCW peakorterisse ja milles tõestati üksikasjalikult, et Doumas polnud mingit keemiarünnakut ja see oli "Valgete kiivrite" lavastus. Milline oli Lääne reaktsioon? Õige, polnudki mingit reaktsiooni. Ta ignoreeris seda tahtlikult ja jätkas avalikku valetamist. Pärast seda, kui ta OPCW-s endas paljastati!

Selle tulemusena mõtlevad nüüd paljud: kas mitte üldse OPCW-st välja astuda?

Kuid ametlikult hoiab Venemaa end veel tagasi ja kavatseb esialgu selle otsusega oodata. Venemaa alalise esindaja OPCW-s Aleksandr Šulgini sõnul "tuleb läbi kaaluda kõik plussid ja miinused — sõjalis-poliitilised, rahalised ja majanduslikud, siin on palju erinevaid aspekte".

Tavaliselt on rahvusvaheliste institutsioonide mandumisel (mis viimastel aastatel on täheldatav näiteks Euroopa Nõukogu puhul) Moskva kuni viimase hetkeni selgelt mõista andnud, et ta loodab probleemide lahendamisele ja on valmis koostööks. Ainuüksi fakt, et antud juhul käis Venemaa välja oma "trumbid", tehes läbipaistva vihje sõjalis-poliitilistele tagajärgedele, näitab, kuivõrd tõsiselt Venemaa juhid toimunud sündmustesse suhtuvad.

Kuid veelgi olulisem on teine moment — millised eesmärke Lääs OPCW "erastamisel" ka ei püstitaks, on need juba hiljaks jäänud.

On selge, et see on katse mööda hiilida ÜRO Julgeolekunõukogust, kus Venemaa ja Hiina on Läänele kondiks kurgus. Seepärast luuaksegi nüüd Ameerika Ühendriikidele ja tema liitlastele vajalike otsuste langetamiseks alternatiivset mehhanismi. Konks on aga selles, et põhiprobleem pole enam asja seaduslikkuses, vaid otsustes endis.

Jah, Lääne vaieldamatu hegemoonia tingimustes õnnestus tal kaua aega saavutada ÜRO Julgeolekunõukogus vajalikke otsuseid — olgu need siis sanktsioonid Iraani vastu või sõjaline operatsioon Liibüas. Kuid kui võimalused Julgeolekunõukogu toetuse saamiseks luhtusid, saadi suurepäraselt hakkama ka ilma temata. Nagu toimus näiteks Iraagi invasiooni korral.

Nüüd ei võimalda isegi OPCW formaalne otsus enam midagi lahendada. Isegi kui atribuutgrupp teeb Venemaa, Iraani või Põhja-Korea või Hiina suhtes süüdimõistva otsuse – no ja mis siis?

Ühendriigid taastasid sanktsioonid Iraani suhtes – mingit ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiitu polnud selleks vaja. Kuid pool maailma lihtsalt ignoreeris seda otsust ja teine pool, mis ametlikult nendega ühines, hakkas mitteametlikult otsima viise, kuidas nendest kõrvale hoida.

Mistahes lootused, et OPCW-i paberid saavad olema kaalukaks argumendiks, mis annavad hegemoonile tagasi tema kunagise piiramatu mõjujõu, on väga naiivsed. Pigem saab see olema järjekordseks löögiks Lääne mainele, sest see näitab, et ta on kaotanud kõik võimalused ÜRO Julgeolekunõukogu kallutamiseks enda poolele, nagu ta seda varem aastakümneid on suutnud.

Nii et nende manipulatsioonide peamiseks tulemuseks on vaid veel üks samm, Venemaa välisministeeriumi sõnastuses, "rahvusvahelise õiguse ja mitmepoolsete lepingute aluste õõnestamisel".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Valged Kiivrid valmistavad Aleppos ette uut provokatsiooni keemiarelvaga
Khashoggil oli info keemiarelvade kasutamisest Saudi-Araabia poolt
Nebenzja: Süüria armeel ei ole keemiarelva
Vene sõjaväelased avastasid Süürias keemiarelvade labori
Libauudis Douma keemiarelvade ohvritest lükati ümber
Ida-Ghouta elanikud teatasid, et ei ole keemiarelva kasutamise tunnuseid näinud
Venemaa hävitas oma viimased keemiarelvad
Jutt keemiarelvast peab varjama ameeriklaste lüüasaamisi
Tagid:
atribuutrühm, Keemiarelvade keelustamise organisatsioon, OPCW, Lääs, Venemaa

Peamised teemad