19:03 14. Detsember 2018
Kuula otse
  • USD1.1285
  • RUB75.2265
Peaminister Jüri Ratas

Ratas: austan parlamendi otsust toetada ÜRO globaalset ränderaamistikku

© AFP 2018 / RAIGO PAJULA
Poliitika
lühendatud link
Valitsusekriis 2018 (24)
16110

Riigikogu kiitis täiendaval istungil heaks avalduse ÜRO globaalse ränderaamistiku kohta. Avalduse vastuvõtmise poolt hääletas 41 saadikut, vastu oli 27 ning erapooletuid ei olnud.

TALLINN, 26. november — Sputnik. Avalduse poolt hääletasid saadikud Keskerakonnast, sotsiaaldemokraatlikust erakonnast. Neile lisandus kaks häält nn aknaaluste seast, kelleks olid Margus Tsahkna ja Monika Haukanõmm. Eelnõu vastu hääletasid saadikud Isamaa fraktsioonist, EKRE-st ja Vabaerakonnast, edastas ERR.

"Olen korduvalt lubanud, et lähtume ÜRO ränderaamistiku toetamisel Riigikogu tänasest avaldusest. Austan ja tunnustan parlamendi otsust toetada ÜRO globaalset ränderaamistikku," edastas valitsuse kommunikatsioonibüroo peaminister Jüri Ratase avalduse RO globaalse ränderaamistiku Riigikogus hääletamise järel.

"ÜRO ränderaamistik seisab ebaseadusliku rände vastu, toetab illegaalselt riiki sisenenud inimeste kodumaale tagasisaatmist. Raamistik tähtsustabtõhusat piirivalvet julgeoleku tagamiseks. See aitab parandada rahvusvahelist rändealast koostööd," sõnas Ratas.

 "Reeturid võlla!": eestlased avaldasid migratsiooni vastu meelt >>

"Samuti rõhutab deklaratsioon inimkaubanduse ja —smugeldamise vastast võitlust ning eeskätt naiste ja laste õiguste kaitsmist. Ränderaamistik aitab kindlustada ka Eesti inimeste õigusi välisriikides. Me avaldame sellega soovi koos teiste maailma riikidega lahendusi otsida," ütles Ratas.

Tema sõnul ei pane see meile ega ühelegi teisele enam kui 180-le raamistikku heaks kiita plaanivale riigile paljuräägitud raskeid kohustusi. ÜRO on rajatud just koostööle ja lahendustele, mitte probleemidele ja kohustustele.

"Ränderaamistiku põhjalikud arutelud näitasid, et valitsuses puudub antud küsimuses konsensus. Seetõttu algatasid 39 saadikut avalduse parlamendis, kel on vastavalt põhiseadusele rahvaesindusena mandaat otsustada olulisi riigielu küsimusi. Olen ise pikalt Riigikogus töötanud ning ka peaministrina alati rõhutanud parlamendi olulist rolli ja otsustusõigust," ütles Ratas. 

"Paraku muutus täna Riigikogu ees korraldatud meeleavaldus vägivaldseks. See on lubamatu. Käte ja jalgade asemel peavad meie saja-aastases väärikas riigis kõnelema suud, pead ja südamed," märkis peaminister.

Nagu kirjutas uudisteportaal Sputnik Eesti toimus esmaspäeval Riigikogu hoone juures "reeturliku rändepoliitika" vastane meeleavaldus, mille korraldas opositsiooniline Konservatiivne rahvaerakond (EKRE). Meeleavalduse läbiviimise kohavalikut selgitati asjaoluga, et samal päeval pidi istungisaalis toimuma valitsuse ja ühiskonna lõhestanud ÜRO ränderaamistiku arutelu.

Paljudel meeleavaldajatel olid käes plakatid, millel välisminister Sven Mikserit ja tema kaasvõitlejaid Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, peaminister Jüri Ratast ja president Kersti Kaljulaidi nimetati Eesti rahva hävitajateks ja äraandjateks. Sealsamas oli püstitatud improviseeritud võllapuu ühes selge üleskutsega "Reeturid võlla!"

Politoloog: Baltikumil pole liidreid, kes suudaks Brüsselile vastu seista >>

Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, kaitstes oma õigust sisserändajaid mitte vastu võtta, on tarvis karismaatilisi liidreid. Baltimaades sääraseid ei ole, leiab politoloog Mihhail Burda, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti septembris.

Ta märkis, et eurooplased on väsinud kontrollimatust sisserändest. Majanduslikult arenenud Euroopa riigid ei ole valmis enam sisserändajaid endi juurde tirima ja nõuavad migratsioonikvootide nihutamist nooremate Euroopa riikide peale.

Stenbocki maja
© Sputnik / Денис Грабусов

Esmajoones on nendeks Baltimaad ja niinimetatud Visegrádi grupp, selgitas Burda intervjuus portaalile Sputnik Eesti. Visegrádi grupi riigid — Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari — üritavad agarasti Brüsseli surve all oma seisukohta kaitsta ja migrantide voolu mitte sisse lubada.

Balti riikides pagulaste probleem niivõrd terav ei ole, kuid kõik võib üleöö muutuda, kui vaid Brüssel seda soovib, arvab politoloog.

"Et Brüsselile aktiivselt vastu seista, selleks on tarvis karismaatilisi liidreid, nagu neid on näiteks Ungaris, Austrias, Itaalias. Baltimaades selliseid poliitikuid näha ei ole," rõhutas Burda.

Valitsusekriis 2018

Küsimus ÜRO ränderaamistikuga ühinemisest tekitas valitsuses kriisi, kuna Isamaa vastuseisu tõttu jättis valitsus otsuse tegemata. Ratase, Ossinovski ja Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi kohtumine tülile lahendust ei toonud.

Uuring: enamik kodanikest on ränderaamistikuga ühinemise vastu >>

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon esitas eelmisel esmaspäeval Riigikogu juhatusele avalduse eelnõu, millega Riigikogu toetaks ÜRO globaalse ränderaamistikuga ühinemist.

Migrantid
© Sputnik / Кристина Афанасьева

Sotsiaaldemokraatlik Erakond teatas, et soovib anda ÜRO ränderaamistikuga ühinemise küsimuse, mille osas valitsus Isamaa vastuseisu tõttu neljapäeval otsust ei langetanud, Riigikogu otsustada.

President Kersti Kaljulaid, kes peaks 10.-11. detsembril Marrakechis toimuval tippkohtumisel Eesti ühinemisest ränderaamistikuga teada andma, on öelnud, et ei sõida Marokosse, kui valitsus seda ei toeta.

Pärast koalitsioonierakondade juhtidega kohtumist ütles Kaljulaid, et toetab ränderaamistiku küsimuse arutamist parlamendis ning näeks hea meelega. Kiiret menetlust Riigikogus toetas eelmisel esmaspäeval ka peaminsiter Jüri Ratas, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Teema:
Valitsusekriis 2018 (24)
Tagid:
ränderaamistik, meeleavaldus, poliitika, migratsioon, Riigikogu, Jüri Ratas, Eesti, Tallinn

Peamised teemad