08:02 19. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1187
  • RUB71.8787
Ukraina president Petro Porošenko

Porošenkol saab aeg otsa: oodata on uut "Venemaa agressiooni"

CC BY-SA 4.0 / Адміністрація Президента України
Poliitika
lühendatud link
7401

Porošenko õnnetuseks ei suutnudki ta V. Putinit, arvukatest katsetest hoolimata, telefoni teel kätte saada. Kremli Porošenko presidendiplaanid ei huvita.

Njura N. Berg, RIA Novosti

Toimus ajalooline sündmus — ametlik Ukraina katkestas lõpuks sõpruslepingu "agressorriigiga", kes on ametliku versiooni kohaselt teda juba mitu aastat piinanud. "Üks on selge – vaevalt, et seda sammu saab pidada tehtuks ukrainlaste huvideks, nende samade ukrainlaste, kellega meil on kõigest hoolimata vennalikud ja sugulussuhteid," reageeris Venemaa presidendi pressiesindaja sellele filosoofiliselt. Vahepeal on kuu aja pikkuse sõjaseisukorra väljakuulutamisest möödunud juba peaaegu kaks nädalat ning sellest on võimalik teha mõningaid kokkuvõtteid ja prognoose.

Tuletame meelde — Ukraina idaosas toimuva verise kodusõja viiendal aastal otsustas president kehtestada pärast tema enda poolt Kertši väinas korraldatud provokatsiooni riigi kümnes oblastis sõjaseisukorra. Ametlik põhjus — Venemaa vägede sissetungi suur tõenäosus, kuigi, kordame, ametliku paradigma kohaselt toimus see juba peaaegu viis aastat tagasi. Algusest peale ei uskunud sellesse põhjendusse keegi — liiga ilmne oli Porošenko soov tühistada presidendivalimised, kus isegi minimaalsete demokraatlike protseduuride järgimise korral poleks tal edulootust. Niivõrd ilmne, et tänaseni pole ta isegi oma valimismeeskonda looma asunud, samal ajal kui konkurendid tegelevad sellega täiskäigul.

Jah, sõjaseisukord on kehtestatud 30 päevaks ja teoreetiliselt ei saa valimiste läbiviimist takistada, kuid Porošenko pole mees, kes piirduks ainult poolikute meetmetega. Võib kindlalt ennustada uue provokatsiooni toimumist kasvõi viis päeva enne selle tähtaja lõppu ja sõjaseisukorra pikendamist — milleks muidu oli vaja jões kalu hirmutada. Samuti on märkimisväärne, et sõjaseisukord kehtestati just neis oblastites, kus Petro Oleksijevitši võimalused enim hääli saada on nullilähedased. Piisab, kui kõrvutada valimisreitingute kaarti piirkondadega, kus sõjaseisukord kehtestati.

Kuid sõjaseisukord võimaldab lahendada mitte ainult presidendivalimiste tühistamise ülesannet. See on peaaegu universaalne relv, mis "istub" suurepäraselt presidendi kätte, et saavutada ka paljusid muid eesmärke. Esiteks – "biomassi rahustamine". Olete tariifide kasvu, külmade korterite, kurjategevuse lokkamise vastu linnatänavatel rahulolematu ega protesteerigi? Sähke siis massimeeleavalduste, kogunemiste ja aktsioonide, samuti erakondade tegevuse keeld. Teiseks näeb seadus ette võimaluse kodanike kaasamiseks kohustuslikele ühiskondlikele töödele, mille eest säilitatakse miinimumpalk ja minimaalpuhkus.

Tegelikult on esimesed pääsukesed juba kohal. Soojenduseks otsustati kontrollida laste viimaste aastate patriootliku kasvatuse tulemusi. Mariupolis kaasati kooliõpilased õppetundide asemel kaevikute kaevamisele. Võimudele kuulekas meedia teatas, et lapsed reageerisid sellele patriootilise entusiasmiga. No ja nii edasi.

Ukraina president Petro Porošenko
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Mis on juba ära tehtud: sõjaseisukorra raames käskis Porošenko riigipiiri sulgeda. Venemaa meessoost kodanikel, vanuses 16 kuni 60 aastat keelati Ukrainasse sisenemine. Riigi piirivalveteenistus teatas uhkusega, et nädalaga tõkestati kuuesajal selle kategooria venelasel riiki sisenemine. Mis puutub Venemaaga sõlmitud sõpruslepingusse, siis oli see loomulikult hukule määratud, kuid midagi praktilist selle lõpetamisest ei tulene. Selles ei räägita ei gaasi impordi ega transiidi lõpetamisest, ega ka presidendi viimasest hüvastijätust oma äridele naaberriigi territooriumil.

Mis edasi? Porošenko seob sõjaseisukorra kehtivuse sellega, kuidas Moskva tema väljapressimisele reageerib. "Kui Venemaa täidab meie nõuded vägede väljaviimiseks riigipiiridelt ja viib ära oma sõjalaevad Aasovi merelt, siis sõjaseisukord tühistatakse," kõlas Porošenko ultimaatum. Tema õnnetuseks ei suutnudki ta V. Putinit, arvukatest katsetest hoolimata, telefoni teel kätte saada. Kremli Porošenko presidendiplaanid ei huvita.

Vahepeal, 3. detsembril, algasid juba Ukraina relvajõudude reservväelaste ja sõjaväekohuslaste reservõppekogunemised ja taktikalised harjutused. Siiani puudutab see vaid neid kümmet oblastit, kus sõjaseisukord välja kuulutati. Militariseerimisse on kaasatud ka kubernerid ja linnapead, kes muutuvad automaatselt piirkondlikeks sõjaväelisteks juhtideks. See tugevdab järsult ülemjuhatajale alluvat võimuvertikaali.

Meedia võistleb sõjaseisukorra kehtestamise üle elanikkonna vaimustuse kirjeldamisel. Seda juhivad loomulikult presidendile kuuluvad telekanalid "Prjamoi" ja "Pjatõi". Kodanikud toetavad teleküsitlustes täielikult ülemjuhatuse ideed ja kahetsevad, et seda varem ei tehtud. Nende oblastite elanikud, kus sõjaseisukorda välja ei kuulutatud, on "sõjapiirkondade" peale kadedad. Kuid internetiallikad seda vaimustust ei kinnita. Isegi kõige "Porošenko-meelsematel" võrgulehtedel ei ületa lojaalsete arv kolmandikku vastanutest.

… Porošenko valimisstaapi ei moodustatagi. Alates sõjaseisukorra kehtestamisest on reiting tõusnud ainult tema peamisel konkurendil Julia Tõmošenkol. Seega on Kertši-tüüpi uute vahejuhtumini jäänud tõenäoliselt vaid loetud päevad.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Tagid:
venemaa agressioon, Petro Porošenko, Ukraina

Peamised teemad