16:35 15. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1031
  • RUB70.8543
Kas Macroni lubadused rahustavad meeleavaldajaid

The Economist: Macron püüab kriitikuid kinni maksta

© Sputnik / Irina Kalashnikova
Poliitika
lühendatud link
Prantsuse "kollaste vestide" protestid (18)
38 0 0

Esmaspäeval, 10. detsembril pöördus Emmanuel Macron Prantsusmaa rahva poole, püüdes lahendada oma presidendiaja esimest tõelist poliitilist kriisi.

TALLINN, 12. detsember — Sputnik. Macroni teleesinemist vaatas 21 miljonit inimest. See oli tema esimene avalik esinemine protestide algusest detsembris, edastab portaal Inosmi viitega väljaandele The Economist. Macron lubas suurendada 100 euro võrra miinimumpalka, kuid kas sellest meeleavaldajate rahustamiseks piisab?

10. detsembril pöördus Emmanuel Macron Prantsusmaa rahva poole, püüdes lahendada oma presidendiaja esimest tõelist poliitilist kriisi.

Tema laup oli kortsus, tema hääletoon kahetsev, Prantsusmaa president tunnistas oma vigu: "Ma tean, et olen oma sõnadega paljudele haiget teinud," ja lubas kulukaid meetmeid, et suurendada hüvitiste paketti ja pensione.

Kas sellest usalduse taastamiseks piisab, sõltub mitte ainult avalikust arvamusest, vaid ka meeleavaldajatest.

Macroni 13-minutiline pöördumine, mida jälgis 21 miljonit inimest, oli tema esimene avalik esimene alates 1. detsembrist, kui üleriigilise "Gilets Jaunesi" ("Kollaste vestide") liikumine vägivaldselt Pariisi kesklinna murdis.

President lubas, et minimaalpalka (praegu 1 499 eurot) saavad töötajad hakkavad saama lisatasu 100 eurot kuus ilma täiendavate kuludeta tööandjatele (tõenäoliselt riiklike palgatoetuste laiendamise kaudu — autori märkus). Sotsiaalkindlustusmaksete suurendamine pensionidelt neile, kes saavad vähem kui kaks tuhat eurot kuus, tühistatakse. Nii ületunnitööd kui ka tööandjate pakutavaid aastapreemiaid ei maksustata.

Valitsuse hinnangul on nende meetmete maksumus ligikaudu 8-10 miljardit eurot ehk ligikaudu 0,4 protsenti SKTst. Eelarvekulusid vähendamata toob see paratamatult kaasa eelarvepuudujäägi suurenemise, mis 2019. aastal kasvab 2,8 protsendini SKT-st. See on oluliselt kõrgem kui Itaalias ja püsib vaevu Maastrichti lepinguga ette nähtud kolme protsendi piires.

Mõned analüütikud väidavad, et uute järeleandmistega võib see ulatuda 3,5 protsendini, mis võib käivitada uue kriisi eurotsoonis. Samuti välistas Macron omandi maksustamise, mille ta ühe oma esimese sammuna pärast ametisse asumist tühistas. Selle otsuse kehtetuks tunnistamine on paljude "Kollaste vestide" keskne nõue. Nende algne rahulolematus diislikütuse ja bensiini hinnatõusuga keskkonnamaksude suurenemise läbi on nüüdseks üle kasvanud vihaks ebaõiglase maksustamise vastu.

RT ja Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjan
© Sputnik / Владимир Трефилов

Sama oluline, kui sissetulekute suurendamise meetmed, oli ka presidendi esinemise toon. Kõiketeadjast loengupidaja oli kadunud, nüüd on kätte jõudnud leplikkuse ja muretsemise aeg. Filosoofilise kõrghariduse ja ratsionalistliku mõtlemisega mehena ei tegele Macron rahvapoliitikaga ja ta valis tavapärase suhtlusviisi, istudes Elysee palees kullatud laua taga, millele olid kuhjatud presidendivõimu sümbolid.

Kuid paljud viimase nelja nädala jooksul Prantsusmaa maapiirkondade ristmikel protesteerinutest on vihased presidendi lugupidamatuseks pärast nende suhtes, kuna raskused ei lase neil ots otsaga kokku tulla. Seekord tunnistas ta oma süüd.

"Võibolla mulle tundus, et see pole minu asi, et mul on teised prioriteedid," ütles ta. 

Nüüd aga, nagu ütles Macron, hakkab ta regulaarselt kohtuma linnapeade, ametiühingujuhtide ja teiste inimestega, et rohkem kuulata. Vabandusena ei olnud see päris see, mis vaja, kuid oli vähemalt midagigi. Kas sellest piisab, et protestiliikumise pinget leevendada?

Valitsuse suur probleem on selles, et "Kollaste vestide" liikumisel ei ole struktuuri ega juhte. Tal ei ole ametlikku läbirääkimispositsiooni ja tema nõuded ulatuvad mõistlikest (kütuse keskkonnamaksu tühistamine, mille valitsus kehtestas juba 2019. aasta jaanuarist — autori märkus) absurdseteni (sealhulgas Macroni tagasiastumine — autori märkus). Seepärast tuli Macronil oma rahuettepanek teha teadmata, kuidas tema jõupingutustesse suhtutakse.

Mõnede "Kollaste vestide" jaoks on kõik, mida president ütleb või teeb, ebapiisav. Nende viha põhineb arusaamisel, et nad on kõrvale jäetud. See tunne on kasvanud enam kui kümne aasta jooksul kõigis Lääne demokraatiates, mitte ainult Prantsusmaal. Nad räägivad viiendast protestilaupäevast 15. detsembril. Kuid veelgi olulisem on elanikkonna reaktsioon.

Eelmisel nädalavahetusel tänavatele tulnud umbes 130 000 inimest üle kogu riigi oli suhteliselt tagasihoidlik number Prantsusmaa protestide standarditega võrreldes. Sellist survet avaldasid valitsusele osaliselt vasak- ja paremäärmuslastest kurjategijate vägivalla ulatus, samuti avalikkuse toetus.

Pole üllatav, et Macroni poliitilised vastased on tema väljakuulutatud meetmete tagasilükkamiseks juba järjekorda asunud. Protestide ajal läbi viidud avaliku arvamuse küsitlused näitasid, et enamus prantslasi toetab "Kollaseid veste" ja et vaatamata vägivallale on olukord stabiilne. Macroni esinemisele järgnenud küsitluste kohaselt on meeleavaldajate nõudmised nüüd enamuse arvates täidetud. Mõned tema oma leeri kriitikud hingasid kergendatult.

"Macron tunnistas vigu oma käitumises," ütles majandusteadlane Philippe Aghion, kes nõustas teda valimiskampaania ajal, kuid hakkas siis karmilt kritiseerima, "ta saab edasi liikuda."

On raske mõista, kuidas president saab sellest draamast välja tulla, oma senist reformistiimpulssi säilitades. Macronil on endiselt Viienda Vabariigi presidendi tugev parlamentaarne häälteenamus ja tugevad täitevvõimu volitused. Kuid nüüd on ta näidanud, et hoolimata tema lubadusest käituda mitte nii nagu tema eelkäijad, on ta kaotamas survele tänavalt. "Kollaste vestide" protestid on kahtlemata Macronile pöördepunktiks. Parim tulemus oleks taaskäivitus, püüd konsensusele, nii et inimesi kuulav president suudaks tõepoolest "muuta viha võimaluseks" ja kujundaks oma plaanide ümber uue konsensuse. Kõige hullem oleks, kui kõik see lõpetaks tema ambitsioonid Prantsusmaa moderniseerimiseks ja ümberkujundamiseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Prantsuse "kollaste vestide" protestid (18)
Tagid:
"kollased vestid", meeleavaldaja, rahvas, Emmanuel Macron, Prantsusmaa

Peamised teemad