12:43 26. Oktoober 2020
Kuula otse
  • USD1.1856
  • RUB90.6421
Poliitika
lühendatud link
69 0 0

Eesti ametivõimude Lääne poliitika pimesi järgimine takistab Vene-Eesti suhete taastamist. Kuid isegi nendes keerulistes tingimustes suutsid pooled kokkuleppele jõuda sõjaväeatašeede naasmises Tallinnasse ja Moskvasse, ütles Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

TALLINN, 18. detsember - Sputnik, Deniss Pastuhhov. Esmaspäeval, 17. detsembril toimus Tallinnas Venemaa saatkonnas Venemaa suursaadiku Aleksandr Petrovi pressikonverents, kus ta rääkis möödunud aasta peamistest tulemustest.

Venemaa suursaadik takistustest Eestiga suhete parandamisel >>

Aleksandr Petrov alustas sellest, et Venemaa ja Eesti kahepoolsed suhted ei ole heas seisus, kuid Petrovi sõnul võib sedasama kahetsusega öelda ka Venemaa kahepoolsete suhete kohta Euroopa Liidu ja NATO sõjalisse blokki kuuluvate riikidega tervikuna.

Lääneriigid süüdistavad ühtegi tõendit esitamata Venemaad jätkuvalt kõikides surmapattudes ja mõnikord läheb asi suisa absurdi - isegi hiljutistes rahvarahutustes Prantsusmaal näevad nad "Moskva kätt". Petrovi sõnul haarab Eesti lennult neid vihjeid ja järgib selget Venemaa-vastast retoorikat, mis pingestab kahe naaberriigi vahelisi juba niigi keerulisi suhteid veelgi.

Soe või külm

Lahkuv 2018. aasta algas Petrovi sõnul optimistliku noodiga. Eesti peaminister Jüri Ratas kavatses külastada Venemaa linna Krasnojarski, kuid siis "mürises esimene kõu" - endise GRU töötaja Sergei Sripali ja tema tütre mürgitamise juhtum ja sellele järgnenud Venemaa süüdistamine väidetavas keemiarelva kasutamises. Suursaadik selgitas, et "Skripalide juhtumis" ei ole Venemaale mingeid tõendeid esitatud, kuid Eesti asus viivitamatult Ühendkuningriigi poolele - Briti riigid üritasid ilma tõendeid esitamata sundida Venemaad "oma süüd tunnistama". Solidaarsuse märgiks tühistas Ratas kahetsusväärselt oma reisi Venemaale. 

"Siis tunnistati persona non grataks meie sõjaväeatašee, misjärel ka Eesti sõjaväeatašee oli sunnitud Moskvast lahkuma. See oli märtsis ja alles nüüd on antud nõusolek sõjaväeatašeede naasmiseks Tallinnasse ja Moskvasse. Kõik see on ajaraiskamine, kuid aeg on tänapäeval väga suur kapital, mida ei saa raisata," ütles suursaadik.

Suursaadik kaitseatašee väljasaatmisest: kiirustades langetatud otsus >>

Skripalide juurest Mustale merele

Samasuguse ja veelgi Venemaa-vaenulikuma positsiooni kui paljud teised Euroopa riigid, valis Eesti Kertši väinas toimunud intsidendis, tõustes Venemaale esitatavate põhjendamatute süüdistuste omapäraseks liidriks.

"Võiks nimetada nii minu väljakutsumist Eesti välisministeeriumisse kui ka avaldusi (Venemaa sanktsioonide karmistamise kohta - toim.) Riigikogus. Selle liidripositsiooni üle ei maksaks uhke olla, kui me räägime kahepoolsete suhete arendamise perspektiividest," on Petrov veendunud.

Vastuseks Sputnik Eesti küsimusele kompromissi saavutamise võimalustest küsimustes, kus Venemaa ja Eesti seisukohad radikaalselt erinevad, selgitas Venemaa suursaadik, et Eesti ametivõimud peaksid nägema toimuva tausta ja omama tahet seda analüüsida. Näiteks Kertši väina juhtumis peaks üritama mõista, kuidas Ukraina provokatsiooni ette valmistas ja läbi viis, mitte aga rääkida "sõjast Euroopas" – sellist määratlust kasutavad Eesti ametivõimud. Just mitteühepoolne, vaid igakülgne arusaamine olukorrast, aga ka Venemaa seisukoha ärakuulamine aitaks jõuda lõpuks ühise nimetajani.

Palju aega on Venemaa suursaadiku sõnul asjatult raisatud ka Venemaa ja Eesti piirilepingute ratifitseerimise küsimuses. Venemaa allkiri lepingul tühistati pärast seda, kui Eesti pool võttis ratifitseerimisseaduse eelnõusse vastuvõetamatu viite Tartu rahulepingule, kuigi see tundus olema juba mineviku relikt. Ja kuna 2019. aasta märts (Eesti parlamendivalimiste toimumisaeg) pole enam kaugel, siis muudavad sellised muudatusettepanekud suure tõenäosusega juba tehtud töö lepingu ratifitseerimisel asjatuks. Uue Riigikogu koosseisu saadikutel tuleb nüüd probleemi lahendamist alustada taas puhtalt lehelt.

Mitte ainult must: Venemaa ja Eesti suhetel on palju varjundeid

Siiski on Vene-Eesti suhetes Petrovi sõnul ka palju positiivseid aspekte - isegi majandusliku koostöö valdkonnas, mida varjutavad rasked sanktsioonid.

Пресс-конференция в посольстве РФ в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Venemaa suursaadiku Aleksandr Petrovi pressikonverents

"2018. aasta üheksa kuu statistika näitab, et meie kaubavahetus kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 15%. Ühelt poolt on ettevõtted võimelised kohanema, teisest küljest näitab see, et sanktsioonide lõpetamise korral oleks palju võimalusi nii uute töökohtade loomiseks, kui ka mõlema riigi elanikele vajalike kaupadega varustamiseks," ütles Petrov portaalile Sputnik Eesti.

Diplomaadi sõnul jääb ülesanne samaks - eemaldada need "kunstlikud piirangud", mis ei mõjuta ainult vastastikuste sanktsioonide all kannatava Eesti majandust, vaid ka Venemaa ja Eesti juhtivate ärimeeste meeleolusid, ja mis veelgi olulisem, üksteist külastavaid tavalisi inimesi.

Uusi russofoobe pole - see on pluss

Aleksandr Petrov rääkis ka 29 inimest koosnevast "Russofoobide nimekirjast", mille Venemaa kiitis heaks juunis - vastuseks Eesti ametivõimude poolt sissesõidukeelu määramisele nn "Magnitski nimekirjas" olevale 49 Venemaa kodanikule. Nendesse nimekirjadesse kantud isikud kaotavad tavaliselt võimaluse siseneda vastava riigi territooriumile umbes viie aasta jooksul, seepärast ei ole nimekirjas vähenemisi toimunud.

Пресс-конференция в посольстве РФ в Таллинне
© Sputnik / Вадим Анцупов
Pressikonverents Tallinnas Venemaa saatkonnas

"Kuid tänu jumalale pole sinna ka kedagi täiendavalt kantud. Kui Eesti poolel tulevad uued nimekirjad, näiteks seoses Kertši intsidendiga, siis on Venemaa sunnitud täiendama ka oma musta nimekirja, kuid me loodame väga, et tulevikus ei pea me sellistesse äärmustesse laskuma," ütles Petrov.

Kultuurivaldkonnas on kõik rahulik

Kultuurivaldkonnas jätkub riikide varasem aktiivne suhtlus. Venemaa kunstimeistrite osalusel on toimunud palju märgilisi kultuuriüritusi, sh Kuldse Maski teatrifestival kõikjal Eestis, muusikafestival "Slaavi valgus" Jõhvis ja Tšaikovski-nimeline muusikafestival Haapsalus.

Samuti on kokku lepitud järgmise kolme aasta ministeeriumide vahelise kultuuriprogrammi tekst: Eesti kultuuriministeerium peaks otsustama veel ainult aastateks 2019-2022 arvestatud programmi allkirjastamise aja.

"Eelmine programm allkirjastati Narvas, seekord tuleks programm allkirjastada Moskvas või mõnes teises Venemaa linnas. On väga hea, et kultuurisuunal toimib edasiminek täiskiirusel. Need on just need märgid, mis näitavad, et lisaks negatiivsetele aspektidele on meil ka palju positiivset, mis võimaldab tulevikku vaadata optimistlikult," ütles Petrov. Plusspoolele saab saab Petrovi sõnul kanda ka Venemaa ja Eesti vahelise turismivahetuse ja piiriülese koostöö.

Peamised teemad