16:44 20. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1103
  • RUB74.2984
USA president Donald Trump

Trump lõpetas 7-triljonilise operatsiooni - ei taheta maksta

© Sputnik / Ирина Калашникова
Poliitika
lühendatud link
Ivan Danilov
44460

Ameerika sõjamasin ei ole eriti tõhus ja majanduslikust seisukohast on Pentagon pigem must auk kui normaalselt toimiv sõjaväeametkond.

Ivan Danilov, RIA Novosti

"Võtke sinel, läheme koju!" selle loosungi all möödus Donald Trumpi välkringreis Ameerika sõjaväebaasidesse Iraagis ja Saksamaal. Ameerika presidenti on palju ja suure mõnuga kritiseeritud selle eest, et ta ei ole pärast ametisse astumist külastanud välismaal asuvaid sõjaväelasi. Trump võttis kriitikat kuulda ja tegi oma visiidid tõeliselt skandaalseks ja meeldejäävaks. Tema pöördumine sõdurite poole põhjustas ühelt poolt eliidi viha, teisest küljest aga oli see väga meeltmööda presidendi toetajatele, kes olid tema poolt hääletanud just lootuses, et Ameerika Ühendriigid hakkaksid lahendama oma siseprobleeme, selle asemel, et kulutada raha lõpututele sõjalistele sekkumistele kõikjal üle maailma.

"Ameerika Ühendriigid ei saa enam olla maailma politseinik," ütles Trump. "On ebaõiglane, kui see koormus meile langeb," jätkas ta, "me ei taha, et teised riigid meid ära kasutaksid, kasutaksid meie uskumatuid relvajõude enda kaitseks. Nad ei maksa selle eest, kuid nüüd peavad nad seda tegema ... Me oleme levinud üle kogu maailma. Me oleme isegi riikides, millest paljud pole kuulnudki. Tegelikult on see tobe."

Donald Trump ja Melania Trump Iraagis
© AP Photo / Andrew Harnik

Võiks tunduda, et tegemist on Ameerika armee üleviimisega "isemajandamisele" ja sõjaline sekkumine välismaal peab end majanduslikult ära tasuma, kuid see oleks riigipea seisukoha liiga üldine selgitus. Asi on selles, et Ameerika sõjamasin ei ole eriti tõhus ja majanduslikust seisukohast on Pentagon pigem must auk kui normaalselt toimiv sõjaväeametkond. Välismaal sõdimise kulude panemine liitlastele ei tule välja ja Trump teab seda hästi. Selleks, et veenduda sõjalise sekkumise rahalise tulukuse strateegia ebarealistlikkuses piisab, kui vaadata nimekirja Trumpi skeemiga nõustunud riikidest, kes on valmis Ameerika sõjalise kaitse eest maksma. See nimekiri on väga lühike, koosneb ainult ühest riigist ja see on Poola.

Vaatamata Washingtoni diplomaatia tohutule survele ja Trumpi isiklikele pingutustele keelduvad Angela Merkel ja Emmanuel Macron kangekaelselt Ameerika sõjamasina rahastamisest ning on ilmne, et asi ei ole konkreetsete Euroopa poliitikute isiklikes eelistustes, vaid Euroopa poliitilise eliidi olulise osa üksmeelses seisukohas mitte maksta sadu miljardeid dollareid aastas Ameerika sõjalise hegemoonia toetamiseks. Peab olema väga suur optimist ja uskuma fanaatiliselt USA presidendi diplomaatilisse talenti, et laiendada "Poola mudelit" ülemaailmsele tasemele. Pöörakem tähelepanu kahele numbrile: Poola nõustus maksma Ameerika sõjaväebaasi eest kaks miljardit dollarit. Ameerika armee jaoks ei ole see mingi raha. Donald Trumpi sõnul kulutasid Ameerika Ühendriigid sõjalistele sekkumistele Lähis-Ida seitse triljonit dollarit, millega nõustuvad põhimõtteliselt isegi tema poliitilised vastased.

On ilmne, et selliste "müügimahtude" korral muutub Ameerika osutatav riigi sõltumatuse sõjalise kaitse teenus täiesti kättesaamatuks unistuseks ja et selle teenuse "ostjaid", kes oleks valmis välja laduma Pentagonile mitu triljonit dollarit, saab olema väga raske leida. Sellist raha omavaid riike on väga vähe ja sellise raha eest võib julgeolekuküsimusi lahendada palju mõistlikumalt, eriti kui vaadata olukorda Süürias, kus Washingtoni poolt surma mõistetud Bashar Assadi on endiselt hea tervise juures. Jääb mulje, et Trump on ka ise, hoolimata oma hurraapatriootlikust retoorikast ja usust oma armee võimsusesse, aru saanud mitte ainult sellest, et Ameerika Ühendriikidel ei ole täna enam vahendeid sõdade pidamiseks kogu maailmas, vaid ka sellest, et sõjaline sekkumine mitte niivõrd ei lahenda probleeme, kui tekitab uusi.

Naljakas, et ennast maailma hegemooniks pidava riigi president koges piirkonna sõjaväebaasi külastades tõelist hirmu, sest planeedi kõige tõhusam armee "puhastas" väidetavalt seda piirkonda korduvalt.

Trumpi sõnad: "Oleksite te vaid näinud, mida me kaetud akendega lennukis lennates läbi elasime, täiesti ilma valguseta - täielikus pimeduses ... Olen olnud paljudes erineva suurusega lennukites. Kas ma kartsin? Jah, ma kartsin. On kurb, kui pärast seitsme triljoni dollari kulutamist Lähis-Idas selgub, et sinna lendamiseks on vaja nii suurt teiste lennukite igakülgset kaitset ja parimat varustust maailmas. Tuleb teha kõik, et sinna turvaliselt pääseda."

Moskva Kreml
© Sputnik / Алексей Дружинин/Антон Денисов/Пресс-служба президента РФ

Ameerika riigijuhi avalduste põhjal võib teha mitmeid huvitavaid järeldusi. Raha pole. Õigemini raha veel on, kuid endise lahkusega seda enam kulutada ei saa, sest see on otsa saamas ja USA finantsturud (mis tavaliselt näitavad hästi riigi majanduse olukorda tervikuna) ei tunne end eriti hästi. Võimalus "trükkida dollareid juurde, nii et neid jätkuks nii sõjapidamiseks, sotsiaaltoetusteks, ebaseaduslike sisserändajate vastase müüri ehitamiseks, kui ka infrastruktuuri investeeringute jaoks" ei tööta enam.

"Trükkida ja laiali jagada" ei saa juba sellepärast, et niigi rekordilise eelarvepuudujäägi suurenemine võib põhjustada välisriikide ja isegi oma investorite põgenemise USA-st, kes on juba niigi hirmul viimastest sündmustest börsidel (mis meenutab hämmastavalt süsteemset kriisi). Ametlik keeldumine maailma politseiniku rollist ja Ameerika armee lõplik ümberkujundamine "katusepakkujast äriprojektiks" on mööduva aasta ilmselt üks peamisi, kui mitte kõige tähtsam sündmus, ja kui ajalugu meenutada, siis on sõjaväe üleviimine isemajandamisele üks kindlamaid märke impeeriumi lagunemisest.

Teine selline märk "mündi lahjendamine": antiik- ja keskajal püüdsid majanduslikes raskustes olevate riikide monarhid ja keisrid olukorda päästa hõbeda ja kulla sisalduse vähendamisega müntides, säilitades nende nominaalväärtuse. Ameerika Ühendriigid tegelevad sellega juba ammu (kohandatuna kaasaegse rahasüsteemi eripäraga). Praod Ameerika hegemoonia majanduslikus, institutsionaalses ja sõjalises vundamendis on juba niivõrd nähtavad, et isegi juhtiv Ameerika meedia kirjutab USA kaotusest uues külmas sõjas. Ja varem või hiljem muutub see lüüasaamine ka reaalsuseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Peamised teemad