00:14 23. Märts 2019
Kuula otse
  • USD1.1302
  • RUB72.7425
Brüssel valmistab Eestile ette näidisnüpeldamist Danske Banki pärast, illustreeriv foto

Brüssel valmistab Eestile ette "näidisnüpeldamist" Danske Banki pärast

© Sputnik / Алексей Витвицкий
Poliitika
lühendatud link
Danske rahapesuskandaal (29)
10110

Euroopa Komisjon on varem süüdistanud Eestit Euroopa Liidu 2015. aasta eridirektiivi täitmatajätmises rahapesuga võitlemise asjus. Nüüd on Brüsselil olemas ajend riiki näitlikult karistada skandaali eest Danske Banki "kahtlaste" miljarditega.

TALLINN, 8. jaanuar - Sputnik, Aleksei Toom. Eesti pidi kuni 8. jaanuarini Brüsselile aru andma selle kohta, kas ta riiklik seadusandlus on omaks võtnud EL-i direktiivi võitlusest rahapesuga.

Kaks kuud tagasi tegi Euroopa Komisjon riigile märkuse mitmete finantsoperatsioonide "puhtusele" kehtestatud uute nõuete täitmatajätmise eest.

Danske Eesti haru ekstöötaja: pank eiras hoiatusi sihilikult >>

Tallinn leiab, et EL on tema suhtes ülekohtune, kui süüdistab hilinemises üleeuroopalise seaduse rakendamisega siseriiklikes õigusaktides (rahvusvaheliste õigusnormide lülitamises siseriiklikku õigussüsteemi), kuna kõik selle nõuded on juba nii või teisiti saanud Eesti seaduste osaks.

Igatahes just nii saab tõlgendada Eesti rahandusministeeriumi Brüsselile saadetud vastust 8. novembrist, seega samast päevast, mil saadi teatis seaduserikkumisest. Ministeerium kinnitas, et nõuet kohalike ettevõtete sissetulekutest tegelike, aga mitte väidetud kasusaajate väljaselgitamiseks ja registreerimiseks täidetakse vägagi usinalt. Võib öelda, et tegelikult on see juba täidetud.

Arvestades seda, et hiiglaslik skandaal "musta rahaga" Danske Banki Eesti filiaalis oli juba möödunud aasta lõpul täies hoos, paistab Tallinna seisukoht menetluses 2015. aasta neljanda direktiivi rahapesu tõkestamise kohta (direktiiv 2915/849) Brüsselile nähtavasti äärmiselt kahtlustäratav.

Kui pidada silmas tõsiasja, et Taani on samuti tolle direktiivi rakendamisega hilinejate nimekirjas, siis joonistub välja eranditult selles vaimus pilt, et "aga me oleme teid, sahkerdajaid, hoiatanud."

Siseriiklikud seadused pidid saama muudetud 2017. aasta suveks, kuid kõigile Eesti ettevõtjatele unustamatult kaela sadanud päringute laviin võimude poolt eraettevõtetele seoses tegelike kasusaajatega leidis aset alles 2018. aasta keskel ja lõpul.

Brüssel võib Eestit näitlikult "nüpeldada"

Ametlik Tallinn kinnitab, et Brüsseli märkused on ebatäpsed ja kõlasid hilinemisega. Kuid siin ta ilmselgelt kavaldab, kuna esimene vali "kellahelin" kostis Euroopa Liidu pealinnast juba 2018. aasta suvel, Eestile saadeti teiste riikide seas ametlik märgukiri aruande puudumisest selle kohta, kas ta on direktiivi nõuded siseriiklikus seadusandluses ettenähtud tähtajaks täies ulatuses rakendanud.

Kaljulaid: Danske asjas tegid vigu nii Eesti kui Taani järelevalved >>

Seda on lihtne tõestada Euroopa Komisjoni pressiteatega 2018. aasta 19. juulist. Siis oli Eesti vaid üheks EL-i riikide suurest grupist, kes säärase märkuse sai. Ent sama aasta novembris saadeti talle juba Euroopa Komisjoni niinimetatud "põhjendatud arvamus" selle kohta, mispärast peetakse tema poolt rakendatud meetmeid mainitud direktiivi suhtes ebapiisavaiks.

Alles seepeale järgnes Eesti rahandusministeeriumi pressiteade, kus riik võttis kohustuse väärikalt vastata Brüsseli osaliselt "ülekohtustele etteheidetele". Kestestatud vastamistähtaeg kaks kuud saab täis 8. jaanuaril.

Kui see loetakse Brüsselis väheveenvaks (ning selline tõenäosus on olemas, kuna seal võidakse tahta Tallinna loo eest Danske Bankiga kuidagiviisi näitlikult karistada), siis ootab riiki menetlus Euroopa Liidu Kohtus ja tulemusena muljetavaldav trahv.

Paljud liidu võimustruktuuridest leiavad Tallinna enese arvamuse kiuste, et ta võis küll õigeaegselt tõkestada mitteresidentidest pangaklientide kontode kaudu hiigelsuurte eeldatavalt "mustade" rahasummade "läbivoolu", kuid ei saanud selle ülesandega hakkama.

Danske Banki enda poolt vastusena süüdistustele rahapesus erafirmalt tellitud audiitoruuring, nagu portaal Sputnik Eesti on kõnelnud, selgitas välja ligikaudu 200 miljardit "kahtlast" eurot. Uurimine käib korraga mitmes skandaalist puudutatud riigis, Eestis on korruptsioonikahtlustus esitatud kümnele selle panga endisele töötajale.

Teema:
Danske rahapesuskandaal (29)
Tagid:
rahapesu, Euroopa Komisjon, majandus, pangandus, Danske Bank

Peamised teemad