05:25 19. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1053
  • RUB70.9405
Balti Uuringute Assotsiatsiooni president, Peterburi Riikliku Ülikooli professor Nikolai Meževitš

Eestis soovitati Leningradi blokaadi lõppemise aastapäevaks raketilööki Peterburi pihta

© Фото : Baltstudies
Poliitika
lühendatud link
Eestis soovitati raketilööki Peterburi pihta (3)
608103

Eesti suurimas veebiportaalis ilmus artikkel ettepanekuga osta raketisüsteem Peterburile löögi andmiseks ja tegelda piraatlusega Venemaa reisilaevade vastu Läänemerel. Sääraseid äärmuslikke üleskutseid põhjendatakse Venemaa "sõjalise heidutuse" vajalikkusega.

TALLINN, 22. jaanuar — Sputnik. Milleks niisugust provokatsiooni tarvis oli ja kuidas on artikkel Delfi portaalis seotud Eesti märtsikuiste parlamendivalimistega, sellest rääkis portaalile RuBaltic.Ru Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni (RAPI) president, Peterburi Riikliku Ülikooli professor Nikolai Meževitš.

Härra Meževitš, Eesti suurim veebiväljaanne, portaal Delfi teeb ettepaneku osta raketisüsteem Venemaa sõjaliseks ohjeldamiseks Peterburile raketilöögi andmise teel. Kas nad mõtlevad seda tõsiselt?

Keegi eesti ajakirjanik soovitab osta operatiiv-taktikalise rakettrelva. Jutt ei käi üksnes Peterburi ründamiseks relva ostmisest, vaid ka mereväe ettevalmistamisest Peterburist läände siirduvate laevateede tõkestamiseks. Niisugused tagasihoidlikud ülesanded püstitab oma riigile eesti ajakirjanik.

Delfi artikli autor seab Eesti kaitsepoliitika sihiks "venemaad heidutada"? Kas selline siht on Eestile reaalne ja saavutatav?

Ma ei usu, et antud artiklis seati eesmärgiks Venemaad heidutada. Praegu on paranoikude hulk Eesti välispoliitikas üle igasuguste piiride. Alates välisministrist, kaitseministrist ja nendega liitunud justiitsministrist, kes samuti teeb sellekohaseid avaldusi. Ainult Leedu on suuteline Eestiga selle näitaja osas konkureerima.

Vaatamata niisugusele paranoikude hulgale kujutavad need inimesed tegelikult ette Peterburi ründamiskatsete tagajärge. Me ei tohi oma vaenlasi alahinnata. Eesti on tänasel päeval kahtlemata meie vaenlaseks. Ainult et ta ei ole vaenlane mitte sõjalises, vaid ideoloogilises ja sotsiaalkultuurilises valdkonnas.

Muidugi ei kavanda keegi Eesti juhtidest ennetavat kallaletungi Venemaale. Nad ootavad kallaletungi Eestile. Nad paluvad väga Eestit rünnata. See on kõigi Eesti juhtide helesinine unistus. Nad paluvad: rünnake, palun, me peame ju oma rahvale aru andma.

Meil tuleb selgitada, kuhu kadusid Eestist põllumajandus ja tööstus ja miks meie majandus ripub kui hukkamõistetu Brüsseli toetuste lõa küljes, miks mitte ükski valitsuse projekt ei päädi eduga, vaid pöördub skandaaliks.

Eesti valija küsib, miks on temalt võetud võimalus mured alkoholi uputada, kes on süüdi Danske Banki skandaalis (see Taani suurim äripank avalikustas uurimuse, mille kohaselt tema Eesti osakonna kaudu pesti puhtaks miljardeid Venemaalt pärit dollareid – RuBaltic.Ru märkus), mis toimub Rail Balticaga, miks naised sünnitavad maanteekraavis, kuid valmistutakse rajama tunnelit Helsingisse ja edasi – Kuu peale? Niisugused küsimused panevad pea valutama ja kogu joomalembene osa Eestist, aga see on üsna suur osa, käib alkoholi Lätist varumas – lätlaste rõõmuks.

Selleks, et inimesed majanduse, sotsiaalsfääri, rahvusvaheliste suhete kohta küsimusi ei esitaks, on tarvis vaenlast – Venemaad. Ning samal ajal lubab Eesti valitsus matta välismaiseid radioaktiivseid jäätmeid oma rannikule, samuti Venemaa piiri äärde, Sillamäele, kus korterid maksavad 10 eurot.

Eesti ajakirjanduses vilksatab aeg-ajalt ettevaatlikult väide, et Eesti olemasolu mõte seisneb eranditult Venemaale vastuseismises. Kummaline tähenduslik koormus omariiklusele. Ilma mõtteta vastuseisust Venemaale Eesti riikluse kujundamise ideed alles ei jäägi. Eesti poliitikud on muutnud oma riigi väikeseks ja tigedaks searasvas praetud räime maiguga Venemaa-vastaseks projektiks.

Provokatsioon Kertši väinas
© Фото : Пресс-служба пограничного управления ФСБ РФ по Республике Крым

Endine president Toomas Hendrik Ilves võttis juba pärast presidendiaega, 2018. aasta juunis sel teemal sõna. Ta ütles, et juhul kui Venemaa Eestile kallale tungib, kaotab ta mitte ainult Peterburi, vaid ka Omski ja Tomski.

Äärmiselt militariseeritud eesti teadvus ja ääretu ebakompetentsus nende ilmingute ja protsesside suhtes, mis Venemaal toimuvad. Igasugune poolunine Eesti ekspert, kes külastas venemaad kolmkümmend aastat tagasi, on siiralt veendunud, et ta seal toimuvatest sündmustest midagi aru saab.
Siit tuleneb Eesti välispoliitika üldine tase. Arutud avaldused Krimmi, Aasovi provokatsiooni, riigiturismi kohta Okeaaniasse ja Aafrikasse.

Kas teile ei tundu, et endise sotsialismileeri ja SRÜ riikide valitsustel on tekkinud universaalne vahend oma ebaõnnestumiste põhjendamiseks? Militariseeritud ja russofoobsele ühiskonnale on palju lihtsam põhjendada oma sisepoliitika ebaõnnestumist. Sarnast pilti võib näha näiteks Ukrainas.

Teie väitega täielikult nõustuda ei saa. SRÜ-sse ja Euraasia Majandusliitu kuuluvad väga erinevad riigid. On küll Ukraina, see eriline juhtum, ja siin on teil õigus.

Aga on ka Valgevene ja see on hoopis teine lugu. Provokaatoriks, sealhulgas Baltimaade provotseerijaks meid tembeldada ei õnnestu.

Aga tervikuna teatav tendents põhjendada tänaseid probleeme nõukogude mineviku süüga on kahtlemata olemas.

Eesti siseminister ütles paar aastat tagasi valitsuse istungil täiesti kaine peaga, et Eesti siseministeeriumi probleemiks on "nõukogude okupatsiooniaeg". Seetõttu on võimatu koolitada välja korralikke kaadreid ja alandada kuritegevuse taset. Ehkki nõnda on olnud läbi 26 aasta pärast 1991. aastat.

Veel üheks Venemaa mõjutamise vahendiks nimetatakse Venemaa Föderatsiooni reisilaevanduse takistamist. Merekaubanduse takistamiseks võib kaubalaevu kinni võtta, neid rünnata ja uputada. Aga need on ju avalikult äärmuslikud üleskutsed, kas näete siin alust kriminaalasja algatamiseks?

Oleks väär, kui suur Venemaa hakkaks välisministri või seda enam presidendi suu läbi iga hullumeelse ajakirjaniku peale reageerima.
Aga see, mida ajakirjanik välja pakub, ei ületa üksnes kõiki rahvusvahelise õiguse piire. See on selline provokatsioon, mille järel Eestit objektiivselt enam ei ole ja mitte keegi ei hakka rakendama kurikuulsat artiklit V inimeste pärast, kes on otsustanud omaenese riigi hävitada.

Kas Venemaa peaks pöörduma sellise artikli asjus selgituste saamiseks Eesti Vabariigi ametlike esindajate poole? Tegemist on ju siiski eestikeelse Delfiga – see ei ole riik.

Delfi on staatuse poolest umbes nagu Izvestija Venemaal. Portaal on väga mõjukaks messiteabevahendiks. Tallinnas sosistatakse nurga taga sellest, kuidas venelased reageerivad ja mis sellele järgneb.

Minu vaatenurgast kujutab kõnealune artikkel endast Eesti kaitsepolitsei, Eesti kaitseministeeriumi ja välisministeeriumiga seotud välisluure keerulist provokatsiooni. Nad ootavad Venemaalt ebaadekvaatset tegutsemist. Seda ei jõua nad ära oodata.

Eesti lastekirjanikul Andrus Kivirähal on hiilgav raamat "Kaelkirjak", kus tütarlaps Kai, kes on sõber kõhuuss Tõnisega.

Aega on mööda läinud, kõhuussist on saanud eesti ajakirjanikuks Vahur Koorits. Kes aga on tüdrukust saanud, arvaku meie lugejad ise ära.

Kuidas üldse peaks Venemaa sedasorti äärmuslikele lugudele reageerima?

Minu meelest on igasuguste Eesti Vabariigiga seotud majandussuhete toetamine tegevuseks, mis läheb otseselt vastuollu Venemaa põhiliste doktriinidega riikliku julgeoleku valdkonnas.

Mina soovitan karistada rublaga. Eesti tahab Venemaaga sõdida? Vabandage, me ei ole valmis. Ei ole valmis ka teiega kauplema. Ja turistid teie juurde enam ei tule.

Inimesed on igal pool toredad, aga Eesti kui riik tuleb igasugustest Venemaa strateegilistest dokumentidest maha tõmmata.

Tuletan meelde, et viimases kolmes välispoliitika kontseptsioonis ei ole Eestit, Lätit ja Leedut mainitud. Neid pole olemas, nad on fiktsioon, aga nad ise on 28 aastaga selle seisundi saavutanud.

Mispärast ilmus Delfi artikkel teie hinnangul just nüüd?

Eestis lähenevad valimised. Eesti valimised on paranormaalne nähtus. Rahulikud, tasakaalukad ja laias laastus pragmaatilised eestlased muutuvad valimiste eel elektritrafol istuvateks itaallasteks. Agressiivsus on suunatud mitte ainult sisse-, vaid ka väljapoole Eestit.

Aastalõpu pressikonverents Venemaa suursaatkonnas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Leida riigipiiri taga vaenlane, sihtida oma löök tema pihka ja selle eest hääli saada – see on Eesti poliitikute peamine eesmärk. Aruka majanduskava eest hääli saada on võimatu.

Eestis ei ole poliitilist parteid, mis suudaks täna tõhusa majandusarengu kava välja pakkuda. Nimelt sellepärast kleebitakse bussipeatustesse nürnberglike seaduste stiilis plakateid, nimelt sellepärast vallandatakse terror igasuguste alternatiivsete arvamuste ja nende kandjate suhtes.
Teie hinnangud eestimaisele intervjuule: kas need ei tundu teile liiga julmad, ebadiplomaatlikud?
Minu kodulinnas (Peterburis - Sputnik) hukkus blokaadis rohkem inimesi kui Eestis elas ja elab. Ei ole vaja meid leina- ja mälestuspäevadel raketirünnakuga ähvardada, ja me naaseme diplomaatia keelepruugi juurde. Võib-olla.
Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Eestis soovitati raketilööki Peterburi pihta (3)
Tagid:
Delfi, valimised, provokatsioon, Eesti, Venemaa

Peamised teemad