00:00 14. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1043
  • RUB70.8034
Ivangorod ja Narva

Trump ei aita: ameeriklased hirmutavad Tallinna ja NATO-t "Krimmiga Narvas"

© Sputnik / Евгений Ашихмин
Poliitika
lühendatud link
Tallinna uudised (306)
21503

Tuntud Ameerika väljaanne nimetas võimalust, et Eesti linn Narva võetakse Krimmi eeskujul Venemaa koosseisu "Narva stsenaariumiks" ning hindas, kui realistlik oleks sel juhul oodata abi Ameerika Ühendriikidelt.

TALLINN, 26. jaanuar - Sputnik. Pärast USA presidendi Trumpi tuntud avaldust G7 tippkohtumisel, et Krimm peaks kuuluma Venemaale, sest enamik seal elavaid inimesi räägib vene keelt, hakkas NATO mõtlema Eesti Narva võimalikule saatusele.

Narva stsenaarium

Üks vanimaid ja lugupeetumaid USA ajakirju, 1857. aastast ilmuv The Atlantic avaldas endise USA valitsuse ametniku Josh Rubini artikli, milles käsitletakse hüpoteetilist võimalust Narva üleminekuks Eesti koosseisust Venemaa koosseisu ja NATO võimalikku tegevust sel juhul.

Eestis soovitati raketilööki Peterburi pihta >>

Rubin nimetab "Narva stsenaariumi" Lääne sõjalise alliansi väljakutsete epitsentriks, mis on Lääne julgeolekupartnerluse proovikiviks. Asjaolu, et isegi Eesti taasiseseisvuse kolmanda aastakümne lõpuks ei valda enamik Narva elanikke eesti keelt ega ole Eesti Vabariigi kodanikud, peab Rubin piisavaks, et pidada Narvat naaberriigile maiuspalaks.

Sõpruse sild Narva jõel, mis on ühtlasi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiriületuskohaks
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Vastavalt NATO-s läbi mängitud "Narva stsenaariumile" on Narva vallutamine Venemaa poolt Krimmi-Donbassi stsenaariumi järgi võimalik, kuid allianss on lubanud Moskvale selleks puhuks "tõsisemaid tagajärgi", kuna Eesti kuulub Põhja-Atlandi blokki.

"Narva stsenaarium" peaks Rubini arvates olema NATO liikmesriikidele Washingtoni lepingu viienda artikli põhimõtte "üks kõigi ja kõik ühe eest" järgsete kohustuste täitmise proovikiviks.

Kõik ühe, kuid tema ise vaid iseenda eest

Selle artikli kohaselt peavad 29 NATO liikmesriiki, sealhulgas Ameerika Ühendriigid, alliansi teiste liikmetele kaitseks välja astuma. NATO 70-aastase eksistentsi jooksul on seda praktikas kasutatud ainult üks kord - Ameerika Ühendriikide huvides pärast 11. septembri 2001. aasta terrorirünnakut.

USA presidendi Donald Trump'i hiljutised avaldused NATO ebatõhususe ja alliansist võimaliku lahkumise kohta on sundinud liidu liikmesriike hakkama kahtlema selles, et Washington hakkaks oma liitlasekohustusi täitma selliste riikide suhtes nagu Eesti.

Rubin kirjutab, et paljud NATO-s muretsevad, et sel moel julgustab Ameerika president Venemaa president Vladimir Putinit, kes pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt on omandanud endistes NSV Liidu liiduvabariikides venekeelse vähemuse kaitsja kuulsuse.

Rubini sõnul lähevad Eesti sõjaväelased, kellega ta Tallinnas kohtus, endast välja, kui neile mainida, et Narva võib saada järgmiseks Krimmiks. "Eesti ei ole nii korrumpeerunud nagu Ukraina," ütlevad nad. Rubin esitab fakti Eesti ametivõimude tõsisest murest Narva saatuse pärast - 2018. aasta sügisel kolis Eesti president Kersti Kaljulaid sinna peaaegu kuuks ajaks oma residentsi.

Eesti ei ole enam oma peamises liitlases kindel

Eesti poliitilise eliidi arvamused Ameerika liitlase usaldusväärsuse kohta on erinevad. Näiteks ütles Eesti presidendi välispoliitikanõunik Lauri Kuusing Rubinile, et 2018. aastal kohtus Kaljulaid Ovaalkabinetis Trumpiga ning ametlik Tallinn hoiab Pentagoni, USA asepresidendi ja Kongressiga regulaarset kontakti.

Ent endine Eesti suursaadik USA-s Kalev Stoicescu ei ole nii optimistlik. Vestluses Rubiniga ütles ta, et Trump tekitab Eestile muret, sest peab NATO-t "vananenud" organisatsiooniks ja deklareerib, et Krimm peaks kuuluma Venemaale, kuna enamik sealseid inimesi räägib vene keelt.

"Kui Putin järeldab sellest, et Trumpi ajal ei kavatse Ameerika Ühendriigid täita Euroopa liitlaste ees võetud kohustusi, võib NATO, ja koos sellega ka Ameerika antud lubadused, muutuda kaardimajaks ja Narva linn võib esimesena langeda," teeb Josh Rubini Eestile pettumust valmistava järelduse.

USA tahaks pääseda kohustuste konksu otsast

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Josh Rubin ei ole Ameerika Ühendriikides esimene, kes küsib, kas Ameerika Ühendriigid on tõesti valmis Eestit liitlasena vajadusel aitama.

Tuntud telesaatejuht Tucker Carlson küsis oma programmi külalistelt, miks Ameerika sõdurid peaksid surema selliste riikide nagu Eesti või Läti pärast.

Такер Карлсон
© AP Photo / Richard Drew
Tucker Carlson

Saatejuht ütles, et tema arvates kulutab USA sellistele asjadele, nagu "Eesti territoriaalne terviklikkus" liiga palju vahendeid.

Miks peaksid ameeriklased Eesti eest surema >>

Ta püstitas küsimuse, kas USA sõjaväelased peaksid selle Balti vabariigi eest surema ainult sellepärast, et NATO harta viies artikkel neid selleks kohustab. Tema arvates peaks Ameerika Ühendriigid käivitama selle sätte üle diskussiooni.

"Kas keskmine ameeriklane teab, et me oleme selle konksu otsus?" küsis Carlson.

Moskva on korduvalt kinnitanud, et Venemaa ei ole huvitatud vastasseisust NATOga - ei Baltikumis ega mujal. Rääkides Venemaa süüdistamisest agressiivses käitumises, märkis Vene president Vladimir Putin, et kõik see on "jutt vaesete kaitseks".

Teema:
Tallinna uudised (306)

Samal teemal

Kikilipsuga mööda maailma: kas patsient Ilvest on võimalik terveks ravida
Venemaa vastab Eesti ebasõbralikele sammudele proportsionaalselt
Tagid:
must stsenaarium, USA, Krimm, Venemaa, Eesti, Narva

Peamised teemad