02:47 22. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1091
  • RUB70.6406

Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa esitasid Venezuelale ultimaatumi

© REUTERS / Carlos Garcia Rawlins
Poliitika
lühendatud link
Riigipöördekatse Venezuelas (33)
9610

Venezuelas on pinged haripunktis pärast seda, kui 27 mässulist sõdurit püüdis vallutada sõjaväe juhtimispunkti pealinnas Caracases ja algatada mässu Maduro sotsialistliku valitsuse vastu.

TALLINN, 27. jaanuar — Sputnik. Hispaania, Saksamaa ja Prantsusmaa andsid laupäeval, 26. jaanuaril Venezuela presidendile Nicolás Madurole kaheksa päeva aega uute valimiste väljakuulutamiseks, lubades vastasel juhul tunnustada riigi ajutise presidendina opositsiooniliidrit Juan Guaidód, vahendas portaal Pealinn.

"Kui kaheksa päeva jooksul ei kuulutata Venezuelas välja ausaid, vabu ja läbipaistvaid valimisi, tunnustab Hispaania Juan Guaidód Venezuela presidendina," teatas Hispaania peaminister Pedro Sánchez telepöördumises.

Venemaa süüdistas USA-d Venezuela suveräänsusesse sekkumises>>

Sáncheze sõnul on Guaidó rahvusassamblee spiikrina "see isik, kes peaks juhtima üleminekut uutele valimistele".

Peaminister kinnitas, et "Hispaania ei taotle valitsuste paikapanemist või kõrvaldamist Venezuelas", kus elab umbes 200 000 Hispaania kodanikku, "vaid tahab riigis demokraatiat ja vabu valimisi".

Sánchez lisas, et tema valitsus tahab oma positsioonile ülejäänud 27 Euroopa Liidu liikmesriigi toetust.

Hispaania ultimaatumiga liitusid laupäeval ka Saksamaa ja Prantsusmaa.

"Venezuela rahvas peab saama otsustada oma tuleviku vabalt ja täiesti turvaliselt," teatas Saksa valitsuse pressiesindaja Martina Fietz Twitterisse postitatud avalduses.

"Kui valimisi kaheksa päeva jooksul välja ei kuulutata, oleme valmis tunnustama Juan Guaidód ajutise presidendina," sõnas ta.

Riigipöördekatse Venezuelas: tänavalahingud ja plahvatused>>

"Venezuela rahvas peab saama vabalt oma tuleviku üle otsustada," kirjutas Prantsuse president Emmanuel Macron Twitteris. Tema sõnul teeb Prantsusmaa koos Euroopa partneritega koostööd "poliitilise protsessi" edendamiseks, mis lahendaks Venezuela juhikriisi.

Guaidó tervitas Euroopa suurriikide toetusavaldusi. "Euroopa Liidus jätkuvad edusammud meie legitiimse ja põhiseadusliku võitluse tunnustamiseks ja täielikuks toetamiseks," kirjutas ta Twitteris.

USA, enamik läänepoolkera riike ja paljud Euroopa riigid on avaldanud toetust Guaidóle ja demokraatia taastamisele Venezuelas, sest ei pea president Maduro teist ametiaega seaduslikuks.

Ehkki USA ja enamik läänepoolkera riike on Guaidód juba Venezuela ajutise presidendina tunnustanud, ei ole ükski Euroopa Liidu riik seni seda sammu astunud.

Ühispositsiooni kujundamine Venezuela küsimuses ei tõota EL-is siiski kergeks kujuneda, sest riigid nagu Austria, Portugal ja Kreeka suhtuvad Madurosse palju soosivamalt.

Kreeka võimupartei Syriza juht on juba avaldanud toetust "seadusliku presidendi" Maduro valitsusele.

Guaidó kuulutas end kolmapäeval suurmeeleavaldusel valitsuse vastu end Venezuela ajutiseks presidendiks.

Rahvusassamblee spiiker on seejärel lükanud tagasi Maduro ülekutse pidada kõnelusi ning kutsunud korraldama järgmisel nädalal uut suurmeeleavaldust.

President on vastanud üleskutsega "rahvaülestõusule riigipöörde vastu" Venezuela tänavatel.

Ameerikatevaheline Inimõiguskomisjon hoiatas reede hilisõhtuses avalduses, et Guaidó elu on suures ohus, arvestades suuri poliitilisi pingeid Venezuelas.

Maduro vannutati presidendiks 10. jaanuaril mullu mais korraldatud valimiste tulemusena, mida opositsioon boikottis ja mille rahvusvaheline kogukond on farsina hukka mõistnud.

Guaidód toetavad riigid on seisukohal, et 2015. aasta detsembri valimised võitnud opositsiooni enamusega rahvusassamblee on pärast mulluseid presidendivalimisi ainus "legitiimne" võimuharu Venezuelas.

Opositsiooni domineeritud rahvusassamblee tegutseb aga ilma sisulise võimuta alates 2017. aasta juulist, kui Maduro liitlastega mehitatud põhiseadusassamblee sellelt võimu üle võttis.

Venezuelas on pinged haripunktis pärast seda, kui 27 mässulist sõdurit püüdis esmaspäeval, 21. jaanuaril vallutada sõjaväe juhtimispunkti pealinnas Caracases ja algatada mässu Maduro sotsialistliku valitsuse vastu.

Ehkki Madurole lojaalne sõjavägi surus mässu kiiresti maha, on sellele järgnenud valitsusvastased meeleavaldused.

Lõuna-Ameerika riigis kestab mitmendat aastat majanduskriis ja ÜRO andmeil on alates 2015. aastast riigist lahkunud vähemalt 2,3 miljonit venezuelalast.

Sotsialistid on Venezuelas võimul alates 1999. aastast, kui võimule pääses Maduro eelkäija, karismaatiline erusõjaväelane Hugo Chávez.

Eksperdid Venemaa ja USA erimeelsustest Venezuela olukorras>>

Venemaa süüdistas USA-d Venezuela suveräänsusesse sekkumises - teatas varem Sputnik Eesti.
Venemaa välisministeerium mõistis otsustavalt hukka USA katsed moodustada Venezuela alternatiivne valitsus.

"Washingtoni häbitu tegevussuund Venezuela põhiseadusele vastukäivate valitsusstruktuuride moodustamiseks, katsed tegelikkust eirates tunnistada ühed Venezuela võimuorganid legitiimseteks ja teiste puhul sellest keelduda, sanktsioonide surve karmistamine, mis toob kaasa sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemise ja annab valusa hoobi lihtsate venezuelalaste tasku pihta, kujutab endast varjamatut sekkumist Venezuela suveräänsusesse," öeldakse kommentaaris välisministeeriumi kodulehel.

Välisministeeriumis rõhutati, et lubamatu on provotseerida edasist lõhenemist Venezuela ühiskonnas.

Teema:
Riigipöördekatse Venezuelas (33)
Tagid:
Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Nicolás Maduro, Venezuela

Peamised teemad