01:06 23. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1058
  • RUB70.4361
USA president Donald Trump

"Mõjuhoobade" küsimusi Trumpi ja Venemaa suhetes tuleb aina juurde

© AP Photo / Carlos Barria
Poliitika
lühendatud link
74 0 0

Võiks arvata, et kõik see on närimine pisiasjade kallal. Mis vahet seal on, kui läbirääkimised kestsid nagunii 2016. aasta lõpuni? Sõltumata sellest, kas Trump pidas neid presidendivalimiste või ainult eelvalimiste ajal, kus selgitati Vabariiklaste partei presidendikandidaati, tegi ta seda ikkagi ajal, kui valijad hääletasid.

TALLINN, 27. jaanuar — Sputnik. Kuid sündmuste kronoloogia on siin oluline, vahendab portaal Inosmi ajalehes The Washington Post ilmunud artikli.

Rudolph Giuliani väidab nüüd juba teist korda, et president Trumpi katsed jõuda kokkuleppele Trump-toweri ehitamiseks Moskvas võisid kesta kuni 2016. aasta lõpuni. Eelmisel kuul ütles Giuliani, et see on võimalik, ja pühapäeval rõhutas seda veelgi selgemalt. The New York Times'ile antud intervjuu järgi olevat Trump talle öelnud, et see "need kestsid päevast, mil (ta) väljendas valmisolekut kandideerida, kuni päevani, mil (ta) võitis" (hiljem taganes Giuliani oma sõnadest, öeldes, et tema sõnad olid hüpoteetilised ja põhinesid vestlustel Trumpiga).

Võib tunduda, et kõik see on pisiasjade kallal norimine. Mis vahet seal on, kui katsed leping sõlmida jätkusid 2016. aasta lõpuni? Sõltumata sellest, kas Trump üritas seda teha presidendivalimiste või ainult eelvalimiste ajal, kus selgitati Vabariikliku partei presidendikandidaat, tegi ta seda ikkagi ajal, kui valijad hääletasid. Kuid sündmuste kronoloogia on oluline teave ja see lisab intriigi küsimustele, mis tekkisid viimaste sõnumite valguses. Küsimus on selles, kas Venemaal olid Trumpi mõjutamist võimaldavad hoovad. Asjaolu, et Trump üritas oma projekti Venemaal ellu viia just siis, kui valijad hääletasid, on problemaatiline juba iseenesest - eriti arvestades Venemaa püüdlusi tema võidule kaasa aidata. Mida kauem need katsid kuni 2016. aasta lõpuni jätkusid, seda suuremat potentsiaalset mõju võis Venemaa saavutada.

Mida kauem need läbirääkimised kestsid, seda suuremat hulka Trumpi avaldusi, et tal Venemaal ärihuvisid pole, saab valeks pidada. Ja Trumpi endise advokaadi Michael Coheni koostööleping eriprokurör Robert Mulleriga annab selgelt mõista, et Kreml võis olla sellest teadlik, arvestades, et Cohen oli sellest projektist teadlik. Coheni koostöö uurimisega näitas, et "umbes 2016. aasta juunis" tegi ta veel jätkuvalt katseid sõlmida kokkulepet torni ehitamiseks.

Pakume sellest kuupäevast alates Trumpi selleteemaliste avalduste lühikest kronoloogiat, mis on koostatud The Washington Post'i faktikontrollimise meeskonna poolt.

26. juuli: "Teatan ametlikult, et mul ei ole Venemaal mitte mingeid investeeringuid."

27. juuli: "Ma ei ole Venemaaga kuidagi seotud, mul pole Venemaaga mingit pistmist... Mul ei ole Venemaaga mingeid suhteid."

Hiljem 27. juulil: "Mul ei ole tõesti mingeid sidemeid Venemaaga. Mul ei ole Venemaal mingeid asju ajada, mul ei ole seal mingeid tegemisi. Ma ajan asju kogu maailmas, kuid Venemaal pole mul midagi teoksil."

9. oktoober: "Ma tean Venemaad, kuid ma ei tea midagi Venemaa siseasjadest. Mingeid asju mul seal ajada pole. Mul ei ole seal äriasju. Mul ei ole Venemaalt saadud laene."

24. oktoober: "Inimesed, ma ei ole Venemaaga kuidagi seotud. Annan teile selle kohta kirjaliku kinnituse."

26. oktoober: "Esiteks, ma ei ole Putiniga tuttav, mul pole Venemaal mingeid asju, mul pole mingeid suhteid Venemaaga."

Parimal juhul on kõik need väited eksitavad, nad kõlasid presidendi suust, kelle advokaat püüdis veel 2016. aastal sõlmida lepingut Trump-toweri ehitamiseks Moskvasse, isegi kui juunis need katsed lõppesid. Pange tähele: peaaegu kõik need vastused on sõnastatud olevikus ("Mul ei ole äriasju", "Ma ei aja seal mingit äri", "Me ei osale"). Kui need katsed lõppesid juunis, on need ilmselt õigustatud. Kui need aga kestsid juuli lõpuni, siis oleks Trumpi mitu korda korratud fraasiga - "Ma ei ole kuidagi Venemaaga seotud" üsna raske nõustuda. Ja kui need kestsid peaaegu valimisteni välja, võiks sama öelda ka avalduse "Ma ei aja seal mingit äri" kohta.

Kõik see ei tähenda, et Venemaa oleks kunagi püüdnud neid hoobasid mõju avaldamiseks kasutada (2017. aasta jaanuaris lükkas Trump sellised väited ametlikult tagasi). Siiski on need hoovad olemas, sõltumata sellest, kas neid kasutatakse või mitte. Ja viimastel nädalatel on tekkinud uusi viited sellise võimaluse kohta. Paari nädala eest teatas The New York Times, et varsti pärast seda, kui Trump vallandas FBI direktor James Comey, algatas FBI vastuluurealase uurimise, et teada saada, kas Trump töötab Venemaa heaks.

Järgmisel päeval kirjutas Greg Miller Washingtoni Postist, et Trump tegi palju jõupingutusi, et varjata Venemaa presidendi Vladimir Putiniga toimunud viie kohtumise üksikasju. Mingil hetkel võttis Trump tõlgilt isegi ära Putiniga kaks tundi kestnud isikliku kohtumise ajal tehtud märkmed ja käskis tõlgil vestluse sisust mitte kellelegi rääkida, sealhulgas inimestele tema administratsioonist.

Rex Tillerson lahkus riigisekretäri ametist
© AFP 2019 / MANDEL NGAN

Meil pole siiamaani õrna aimugi, millest nendel kohtumistel räägiti, kuid venelastel on. See ei tähenda iseenesest, et Trump ütles midagi sellist, mis andnuks Putinile (kes, muide, on endine KGB ohvitser) võimaluse seda mõjutusvahendina kasutada, kuid täpselt ei saa me sellest ilmselt kunagi teada. Ja Trumpi lugu võtab selles mõttes järjest ähvardavama kuju. Tegemist on presidendiga, kes kohtumisel Ovaalkabinetis Venemaa kõrgemate ametnikega lobises välja salajast teavet. Tegemist on presidendiga, kes olemasoleva teabe kohaselt nõuab turvamata mobiiltelefoni kasutamist, kuigi Venemaa kuulab vestlusi pealt. Tegemist on presidendiga, kes kaldub andma valeütlusi ja tunnistama seda, mida ta üldiselt tunnistama ei peaks. Ja pole sugugi kindel, et ta Putiniga peetud vestlustes piisavalt ettevaatlik oli.

Küsimus Venemaast ja mõjuhoobadest varjutasid Trumpi administratsiooni võimuloleku esimestest päevadest peale, kuid see ei puudutanud Trumpi.

USA presidendi Donald Trumpi endine rahvusliku julgeoleku nõunik Michael Flynn
© REUTERS / CHRIS KLEPONIS

Tookord puudutas see ainult tema riikliku julgeolekunõunikku Michael Flynni, kelle valetunnistus tema vestlustest Venemaa suursaadikuga tähendas, et venelased teadsid midagi, mida nad oleksid saanud kasutada surve avaldamiseks. See pani tookord peaprokuröri ülesandeid täitva Sally Yatesi niivõrd muretsema, et ta hoiatas sellest võimalusest Valget maja. Valge Maja ootas 18 päeva ja vallandas siis Flynni.

Paralleelid Trumpiga on ilmsed, kuigi tema puhul ei ole surve avaldamine tõestatud. Trumpi advokaat pidas pühapäeval tõenäoliseks stsenaariumi, et Venemaa teadis Trumpi valeütlustest, mida Ameerika ei teadnud ja Trump ei teinud midagi, et FBI kahtlusi ümber lükata.

Demokraadid alustavad selles küsimuses parlamendiuurimist. Loodame, et lähikuudel tuleb selle kohta uudiseid.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Tagid:
valimised, läbirääkimised, Vladimir Putin, Donald Trump

Peamised teemad