14:40 16. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1007
  • RUB70.9456
NATO peakorter

Kelle eest NATOt kaitsta

© REUTERS / Yves Herman
Poliitika
lühendatud link
97 0 0

Ameerika riigipea alustas poliitilist mängu, püüdes lahendada probleemi, millega omal ajal tegelesid ka USA eelmised presidendid George Bush ja Barack Obama: sundida liitlasi oma sõjalisi kulutusi suurendama.

TALLINN, 27. jaanuar — Sputnik. USA Kongressis puhkes järjekordne skandaal: Esindajatekoda keelas Donald Trumpil NATOst lahkumisele isegi mõelda. USA president andis korduvalt mõista, et ta ei kavatse liitlaste käitumisega leppida ja on vajadusel valmis ka äärmuslikke samme astuma. Peaküsimus on selles, kas riigipea sellise meeleheitliku sammu ka teeb, edastav RIA Novosti.

NATO kaitseks läks vaja eraldi seaduseelnõud

"Mõnes mõttes on meeletus juba see, et me seda üldse tegema peame," ütles olukorda kommenteerides Demokraatliku partei esindaja, endine välisministri abi Tom Malinovsky.

Parlamendi alamkoda võttis vastu eelnõu "NATO toetamine", mis keelab presidendil Ameerika Ühendriike Põhja-Atlandi Liidust välja viia. Eelnõu toetas 357 saadikut, 22 oli vastu ja 54 jäi erapooletuks.

"See eelnõu näitab selgelt, et Kongress usub ikka veel NATO missiooni ja tõkestab lühinägelikult kõik katsed seda kahjustada ja ühepoolselt alliansist lahkuda," ütles parlamendienamuse liider, demokraat Stanie Hoyer.

Miks selline idee tekkis

Ameerika poliitikud on väga mures Donald Trumpi suhtumise pärast NATOsse. Eelmisel nädalal teatas The New York Times riigipea nõunikele viidates, et president võib USA NATOst välja tõmmata, "kui talle ei meeldi, millises tempos ülejäänud alliansi liikmed kaitsekulutusi suurendavad." Väljaande teatel nimetas riigipea erakõnelustes NATOt sageli "sooks" ja ähvardas organisatsioonist lahkuda.

Trump ei aita: ameeriklased hirmutavad Tallinna ja NATO-t "Krimmiga Narvas">>

"Selline otsus tähendaks alliansi lagunemist," usuvad ajakirjanikud.

Trumpi pahameele on juba valimiskampaania ajast põhjustanud asjaolu, et NATO liitlased ei kuluta kollektiivkaitsele piisavalt vahendeid - vähem kui kaks protsenti SKTst.

Kui palju kulutab alliansile USA

Washington eraldab NATO-le kõige rohkem - 3,58% SKTst. Üle kahe protsendi SKTst eraldatakse Eestis (2,08%), Ühendkuningriigis (2,12%) ja Kreekas (2,36%). Poola peaaegu vastab normile - 1,99%.

Eelmise aasta juulis Brüsselis toimunud NATO tippkohtumisel hooples Trump, et partnerid on otsustanud oma kaitsekulutusi märkimisväärselt suurendada - kuni 33 miljardi dollarini.

Alliansi liikmed kirjutasid alla ühisdeklaratsioonile, et kaitsevajaduste rahuldamiseks eraldatavad vahendid ulatuvad kahe protsendini SKTst, kuid see toimub alles 2024. aastaks.

Kas Trump´il õnnestub eurooplastele survet avaldada

Tavaliselt kiidab riigieelarve heaks parlament, kus paljud saadikud on patsifistid, kes pooldavad teaduse, hariduse ja sotsiaalvaldkonna soodusrahastamist. Seda ei saa sobitada sõjaliste kulutuste suurenemisega.

"Ameeriklased vajavad alati välisvaenlast, et veenda riigipäid oma parlamente kaitse-eelarvet suurendama. Nüüd on NATOl selliseks hernehirmutiseks Venemaa, kuid see ei ole alliansile surve avaldamiseks ilmselt piisav, vaja on täiendavaid meetmeid," ütleb Venemaa Teaduste akadeemia Maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi direktor Fjodor Voitolovski.

Asi pole ainult rahas

Veel üks NATO liitlaste suhteid teravdav teema on Saksamaa ja Prantsusmaa poliitikute ettepanek luua EL oma sõjavägi, mis mitte ainult ei tugevdaks Euroopa julgeolekut, vaid vähendaks ka sõltuvust Ameerika Ühendriikidest.

Kongressi liikmed võtsid vastu uue seaduse: Trump ei tohi NATOst lahkuda>>

Washingtonis ei oodata sellest midagi head. Trump nimetas Euroopa armee ideed "solvavaks".

Kas USA võib siiski NATOst lahkuda?

Puhtteoreetiliselt saab. Esindajatekojas vastuvõetud dokumendi peab veel heaks kiitma Senat. Siis peab selle allkirjastama Trump, nii et formaalselt ei takista miski riigipeal Põhja-Atlandi Liidust lahkumisest teatamast.

Millised on Trumpi motiivid

Voitolovski arvates ei kavatse USA üldse NATOst lahkuda. Ameerika riigipea alustas poliitilist mängu, püüdes lahendada probleemi, millega omal ajal tegelesid ka USA eelmised presidendid George Bush ja Barack Obama: sundida liitlasi oma sõjalisi kulutusi suurendama.

"On veel üks ülesanne - sundida alliansi liikmeid osalema Ameerika suurtes ja pikaajalistes sõjalistes projektides ja programmides. Ilmselt peetakse silmas USA lahkumist kesk- ja lühimaarakettide piiramise lepingust, samuti osalemist uutes raketitõrjealgatustes. Presidendi avaldused NATOst lahkumise kohta on Trumpi taktika," ütles politoloog RIA Novostile.

Kas allianss ilma ameeriklasteta laguneb

Formaalselt asub NATO peakorter Brüsselis, kuid tegelikult annab alliansis tooni Washington, eurooplased on pigem vaeste sugulaste rollis. Liidust lahkumisega kaotaksid ameeriklased ainsa vahendi Euroopa poliitika tegelikuks kontrollimiseks.

Narva pole Krimm, vaid palju hirmsam - Briti ajakirjanikud teavad>>

"NATO on institutsiooniline instrument, mis võimaldab mõjutada Euroopa eliite. Peale selle tähendab NATO relvastuse ja sõjalise varustuse ühtseid reegleid ja standardeid, mis võimaldab nende relvade hankimist. Ameerika sõjalis-tööstusliku kompleksi jaoks on allianss mehhanism, millega Euroopa liitlased kohustuvad Ameerika relvi omandama," ütles Fjodor Voitolovski vestluses RIA Novostiga.

Ekspert tuletas ühtlasi meelde, et liitlassuhete süsteem ja mõlemal pool ookeani olevate "atlantistide" ideoloogilised seisukohad on orienteeritud just NATO-le. Ameerika Ühendriigid ei lahku Põhja-Atlandi liidust mingil juhul, sest kogu bloki juhtimine põhineb "Ameerika kohalolekul".

Tagid:
eelarve, Donald Trump, kongress, USA, NATO

Peamised teemad