04:09 18. Veebruar 2019
Kuula otse
  • USD1.1260
  • RUB75.0816
President Kersti Kaljulaid kohtus Tapal teenivate liitlassõduritega

Raport: NATO lahingugruppide kohalolek edastab strateegilist sõnumit

© Фото: страница в FB президента Эстонии
Poliitika
lühendatud link
41 0 0

Liitlaspataljonide kohalolek näitab alliansi solidaarsust ja otsustavust, mis saadab selge sõnumi mitte ainult Venemaale, aga ka liitlasriikidele endale.

TALLINN, 28. jaanuar — Sputnik. NATO lahingugruppidel Balti riikides ja Poolas on lisaks kaitse ja heidutuse funktsioonile ka väga oluline roll strateegilises kommunikatsioonis, vahendas portaal Pealinn Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) avaldatud raportit viitega BNSile.

Ajakirjanik: Moskva hoiatas USA-d provokatsioonide eest Baltikumis>>

Liitlaspataljonide kohalolek näitab alliansi solidaarsust ja otsustavust, mis saadab selge sõnumi mitte ainult Venemaale, aga ka liitlasriikidele endale, märgitakse RKK teadurite Kalev Stoicescu ja Pauli Järvenpää koostatud analüüsis.

Kohe näha, et vanad sõbrad: miks NATO Eestit ründas>>

Raportis tõdetakse, et liitlaste suurendatud kohalolekule (inglise keeles Enhanced Forward Presence (eFP)) on desinformatsiooni ja propagandarünnakute aspektist suurim oht Venemaa ning vaenulik mõjutustegevus eFP suhtes jätkub seni kaua, kuni püsib Moskva konfrontatsiooniline hoiak Lääne suhtes.

"Venemaa ametlik propaganda ründab pidevalt NATO-t ning seetõttu kujutab igasugune desinformatsioon või lahingugruppidesse kuuluvate sõduritega seotud intsident eFP-le ohtu. Seepärast peavad nii lahingugruppide vastuvõtvad kui panustavad riigid ning NATO tervikuna olema tähelepanelikud ja valmis iga hetkel tõrjuma Venemaa desinformatsiooni kampaaniaid," rõhutavad raporti autorid.

Analüüsis märgitakse, et arvamusuuringute kohaselt suhtub kohalik elanikkond on lahingugruppidesse üldiselt positiivselt. Siiski tuleb pidevalt asukohariigi elanikega, sealhulgas ka venekeelsetega, pidevalt suhelda ja seda mitte ainult garnisonide ümbruses, vaid ka laiemalt.

Samas tõdetakse, et lahingugrupid on seni suutnud püsida avalikkuses väga nähtavad, nende juhtkonnad mõistavad strateegilise kommunikatsiooni tähtsust ja panustavad sellesse.

Balti riigid kui nõrk lüli: NATO idatiib ajab USA hulluks>>

Stoicescu ja Järvenpää intervjueerisid sel varatalvel ligi 60 liitlasriikide kaitseeksperti Eestist Brüsselini, et saada pilt pataljonide käekäigust ja leida soovitusi, kuidas kaitset tugevdada.

Viimastel aastatel on Balti regioonis täheldatav Põhja-Atlandi alliansi grupeeringu enneolematut tugevdamist. Otsus NATO väeüksuste paigutamiseks Balti riikidesse ja Poola kiideti heaks alliansi Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta suvel, väidetavalt seoses Venemaa Föderatsiooni ründeohuga - edastas Sputnik Eesti.

Baltimaades põleb millegipärast maa NATO jalgade all >>

Moskva on korduvalt teatanud, et nad ei soovi konfrontatsiooni NATOga, ei Baltimaades ega kusagil mujal. Venemaa on ka korduvalt rõhutanud, et ei ohusta ühtegi Põhja-Atlandi alliansi riiki.

Venemaa välisminister Sergei Lavrovi sõnul teab NATO väga hästi, et Venemaa ei kavatse rünnata kedagi, kuid kasutab lihtsalt ettekäänet, et paigutada piiridele Venemaaga rohkem vägesid ja sõjavarustust.

Tagid:
liitlased, Venemaa, Eesti, NATO

Peamised teemad