12:36 14. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
USA lipp, illustreeriv foto

USA taganemine raketilepingust: Venemaa vastab, Euroopa on pinges

© Sputnik / Максим Блинов
Poliitika
lühendatud link
82 0 0

Maailmas antakse erinevaid hinnanguid Ameerika Ühendriikide otsusele alustada keskmise ja lühimaa rakettide keelustamise lepingust (INF) taganemist, kuid enamik on kindel, et see Washingtoni samm avab tegelikult võidurelvastumises uue lehekülje.

TALLINN, 2. veebruar - Sputnik. Washingtoni avaldust INF-lepingust taganemise kohta kritiseeriti nii Venemaal kui ka Euroopas. Moskva rõhutab, et toetab jätkuvalt lepingu säilitamist ja hoiatab Ameerika poolt selle sammu võimalike tagajärgede eest.

"Enda silmas palki ei näe": hoopis USA rikub INF lepingut >>

RIA Novosti tsiteerib Venemaa Föderatsiooninõukogu rahvusvahelise komitee juhi Konstantin Kossatšovi: "Asjaolu, et Ameerika Ühendriigid valisid algusest peale ultimaatumi keele, teades, et Venemaa ei talu sellist tooni iseenda suhtes, seda enam julgeolekuvaldkonnas, kinnitab, et keegi ei kavatsenudki kokku leppida."

Председатель комитета Совета Федерации РФ по международным делам Константин Косачев
© Sputnik / Григорий Сысоев
Venemaa Föderatsiooninõukogu rahvusvahelise komitee juhi Konstantin Kossatšov

Ta tuletas meelde, et Moskva näitas INF-lepingu päästmiseks "isegi nahaalse ultimaatumi tingimustes" välismaa publikule Venemaa 9M729 raketti, et tõestada selle täielikku vastavust lepingu tingimustele, kuid Lääs eiras seda žesti.

Seepärast usub Kossatšov, et Washington "ütles välja selle, mis oli otsustatud juba ammu enne Venemaale ultimaatumi esitamist ja ükski Moskva tegevus seda mõjutada enam ei saanud".

"Palju õnne kogu maailmale - Ameerika Ühendriigid tegid täna veel ühe sammu selle hävitamise suunas," lisas ta.

Sama seisukohal on Venemaa senaator Oleg Morozov. Tema sõnul on Washingtoni peamine eesmärk paigutada Euroopasse INF-lepinguga keelatud rakette, et need oleksid vastukaaluks Venemaa hüperhelikiirusega relvale lennukestuse poolest.

Ta on kindel, et Ameerika Ühendriikide seisukoht ei muutu ka kuue kuu pärast, mil lepingust taganemise protsess peaks olema lõpule viidud.

"Eurooplastel on oluline mõista, et nüüd muutuvad nad Venemaa rakettide sihtmärgiks," hoiatas ta.

Tema nimekaim, teine Venemaa Föderatsiooninõukogu liige Igor Morozov usub samuti, et pärast INF-lepingust taganemist saavad ameeriklased paigutada Euroopasse lepinguga keelatud rakette.

Ta kinnitas, et Venemaa on uue ohu tekkimiseks valmis. Samal ajal rõhutas senaator, et Moskva jätkab jõupingutusi INF-lepingu säilitamiseks.

Venemaa Föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomitee liige Franz Klintsevitš hoiatas Washingtoni Moskva võimalike vastumeetmete eest INF-lepingust taganemise korral. Ta rõhutas, et Venemaa ei hakka järgima lepingut ühepoolselt.

Член Совета Федерации Федерального Собрания Российской Федерации Франц Клинцевич
© Sputnik / Илья Питалев
Venemaa Föderatsiooninõukogu kaitse- ja julgeolekukomitee liige Franz Klintsevitš

"Me reageerime kindlasti, minemata seejuures kaasa võidurelvastumisega, kui palju seda Venemaa majanduslikule väljakurnamisele kursi võtnud ameeriklased ka ei sooviks," ütles senaator.

"Mis puutub 9M729 raketti, mille hävitamist Washington nõudis, siis ei kavatse Moskva seda oma relvastusest maha võtta," märkis Klintsevitš, "vaatamata Ameerika Ühendriikide väidetele ei riku see rakett INF-lepingu tingimusi."

Purustav löök stabiilsusele: USA teatas INF lepingust lahkumisest >>

Riigiduuma avaldas kahetsust Ameerika Ühendriikide otsuse üle alustada raketilepingust taganemist. Riigiduuma riigikaitsekomitee juhi Juri Shvõtkini sõnul peaksid selle üle kahetsust tundma mitte ainult Venemaa, vaid kogu maailma avalikkus. Ta rõhutas, et Washingtoni tegevus viib pingete eskaleerumiseni ja see võib põhjustada uue võidurelvastumise.

Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee juht Leonid Slutski rõhutas omakorda, et USA otsus mõjutab negatiivselt kogu rahvusvahelise julgeoleku ja relvastuskontrolli süsteemi. "Ameerika Ühendriigid ohustavad maailma stabiilsust," ütles Slutski.

Euroopa on olukorra pärast mures

Euroopas väljendati samuti muret ametliku Washingtoni tegevuse pärast. Euroopa Parlamendi suurima fraktsiooni juht Manfred Weber, uue Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat, kutsus Euroopat üles tegema jõupingutusi raketilepingu säilitamiseks.

"On hädavajalik Euroopa ja Venemaa ühine diplomaatiline algatus, et vältida olukorra edasist pingestumist ja säilitada INFist tulenevate kohustuste täitmist. Euroopa peab võtma kontrolli alla oma julgeolekuhuvid piirkonnas ja kogu maailmas," kirjutas ta oma Twitteri kontol.

Seda, et USA sammud on kahetsusväärsed, ütles ka Austria välisminister Karin Kneissl. Tema arvates on põhjus, miks siiani ei ole lepingu rikkumisi nõuetekohaselt selgitatud, Washingtoni ja Moskva vahelise vastastikuse usalduse puudumine.

Глава МИД Австрии Карин Кнайссль
© AFP 2019 / Vlsdimir Simicek
Austria välisminister Karin Kneissl

"Selles peavad Ameerika Ühendriigid ja Venemaa tegema uusi jõupingutusi (lepingu säilitamiseks)," ütles Kneissl. Tema sõnul annab USA lahkumine raketilepingust alust muretsemiseks uue tuumavõidurelvastumise pärast.

Keskmise tegevusulatusega rakettide uuesti kasutuselevõtmine 30 aastat pärast külma sõja lõppu "suurendaks oluliselt tuumariski Euroopas," ütles Austria välisminister.

Samal arvamusel on ka tema Saksa kolleeg Heiko Maas. Oma Twitteri kontol märkis ta, et maailm muutub pärast USA lepingust taganemist vähem turvaliseks paigaks.

"Me ei vaja diskussiooni relvastuse suurendamise üle, vaid ulatuslikku relvastuskontrolli," ütles Maas.

Rootsi välisminister Margot Wallström teatas, et "tuleb pöörata tagasi koostöö nõrgenemise suundumus desarmeerimise valdkonnas ja uurida uusi võimalusi edasiliikumiseks." Tema sõnul on "uue võidurelvastumise peatamine kõigi ühine vastutus".

USA räägib ultimaatumite keeles

Sputnik Eesti on kirjutanud, et USA president Donald Trump teatas riigi INF-lepingust taganemise protsessi alustamisest, nagu lubatud, 2. veebruaril. Tema sõnul võtab väljumisprotsess aega umbes kuus kuud.

Selle tähtaja möödumisel loobuvad Ameerika Ühendriigid kokkuleppest, kui Venemaa ei pöördu tagasi lepingust kinnipidamise juurde. Selleks peab Moskva uue ultimaatumi kohaselt "hävitama kõik lepingut rikkuvad raketid, rajatised ja nendega seotud seadmed", sealhulgas kõik raketid 9M729.

Ежегодная большая пресс-конференция президента РФ В. Путина
© Sputnik / Наталья Селиверстова

Vene pool korraldas välisriikidele 9M729 raketi kohta briifingu, kus avaldati selle laskeomadused, mis vastavad INF-lepingule. Ameerika Ühendriikide ja NATO esindajad ignoreerisid üritust.

Vene välisministeerium konstateeris, et Washington ei soovi arvestada Moskva argumentidega ja püüab leida ettekäänet Venemaa poole süüdistamiseks lepingu rikkumises.

Sellest, et Ameerika Ühendriigid kavatsevad taganeda INF-lepingust, mille Washington ja Moskva 1987. aastal allkirjastasid, teatas president Donald Trump eelmise aasta 20. oktoobril. Seejuures süüdistas ta Venemaad lepingu rikkumises.

Moskva peab sellist sammu surveavalduseks Venemaale ja on kõik Ameerika süüdistused tagasi lükanud. Venemaa riigipea Vladimir Putin ütles, et USA tegevus võib viia uue võidurelvastumiseni ja hoiatas Euroopat uute Ameerika rakettide kasutuselevõtmise eest.

Samal teemal

Venemaa välisministeerium kommenteeris ÜRO Peaassamblee hääletust INF resolutsiooni üle
Miks on Trumpil tarvis INF lepingust välja astuda
Kas pigem elus või pigem surnud: kas INF lepingut õnnestub päästa
Tagid:
tuumasõda, Venemaa, USA, INF

Peamised teemad