05:01 18. Veebruar 2019
Kuula otse
  • USD1.1260
  • RUB75.0816
Reformierakond ei jää karistatute hulga poolest teistest maha

Reformierakond ei jää karistatute hulga poolest teistest maha

© Фото: Reformierakond
Poliitika
lühendatud link
4910

Oma "mustad lambad" otsis erakond ise üles ja piirkondlik organisatsioon vaatab iga kriminaalse taustaga liikme juhtumit individuaalselt.

TALLINN, 6. veebruar — Sputnik. Reformierakonna hingekirjas on kokku 442 endist ja praegust kriminaalkorras karistatut, neist kehtiva karistusega on 233 liiget, edastas ERR.

Peale selle on Eesti Päevalehe koostatud nimekirjas veel viis inimest, kes viimastel nädalatel erakonnast lahkusid. Reformierakonna peasekretäri Erkki Keldo sõnul on partei ka ise hakanud oma liikmeskonnast kurjategijaid otsima.

"Tõesti selgub, et meil on liikmeks inimesi, kelle kriminaalse karistatuse kohta meil andmeid ei olnud," ütles Keldo ning lisas, et parteiga liitujate tausta kontrollimine on erakonna piirkondlike organisatsioonide vastutada.

Keskerakonna juhatus arvas jaanauri lõpus erakonna liikmeskonnast välja kaheksa seksuaalkurjategijat ja veel kaks kehtiva karistusega inimest, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

"Niivõrd ränkade kuritegude puhul oli juhatuse otsus kiire ja konkreetne – nende inimeste jätkamine Keskerakonnas pole võimalik," rõhutas erakonna peasekretär Mihhail Korb. Ta selgitas, et eelmise aasta oktoobris võeti erakonna kongressil vastu ka põhikirja muudatus, mille järgi kehtiva karistusega inimesed arvatakse erakonnast välja.

Korbi sõnul tegi juhatus vastava otsuse kolmapäeval pärast seda kui Õhtuleht tegi teatavaks, et erakonnas on inimesi, keda on karistatud seksuaalkuritegude eest.

"Kui kehtivat karistust pole, teeb juhatus kaalutletud otsuse, kas karistatud või erakonna mainet rikkunud inimene saab erakonnas jätkata või mitte. Antud juhtumite puhul ei pidanud juhatus võimalikuks nende inimeste jätkamist erakonnas," selgitas peasekretär.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus eemaldas samal päeval oma korralisel istungil pärast omapoolset kontrolli erakonnast 201 kehtiva kriminaalkaristusega isikut, teatas erakond oma kodulehel.

Kehtivaks karistuseks loeb juhatus seda, kui inimene on kantud karistusregistrisse. Erakonna põhikirja järgi ei saa sellisel juhul liikmeks olla ning juhatus otsustas erandeid tegemata karistusregistris olevad inimesed välja arvata, seisab teates.

Lisaks arvas juhatus välja veel mitmed isikud, kellel on küll karistus kantud ja aja möödumisel registrist kustutatud, kuid kelle kuriteo raskuse tõttu ei pea juhatus neid inimesi sobivaiks EKRE liikmeteks. Nendeks olid narkokuritegude, naistevastase vägivalla eest karistatud isikud ja pedofiilid.

2019. aasta Riigikogu valimised >>

Juhatus otsustas, et väärtegude ehk tavatrahvidega karistatud inimesi välja ei arvata. Ligi 50 inimest, kes on kaugemas minevikus kriminaalkorras karistatud, kuid kes on tänaseks karistuse kandnud ning karistusregistrist kustutatud, vajavad lisakontrolli kohtuarhiividest.

Pärast täiendavat kaasuse sisu läbivaatust suunatakse nende erakonnas jätkamise küsimus kohalikele ringkondadele seisukoha võtmiseks, et oleks võimalik iga juhtumi puhul eraldi hinnata inimese sobivust erakonda.

"Me ei pea arukaks automaatselt keelata elu lõpuni poliitikas osalemast nendel enam kui 600 000 Eesti inimesel, kes on pidanud maksma rahatrahvi või on kauges minevikus rumala teo tõttu saanud kohtuliku karistuse," nentis erakonna aseesimees Martin Helme.

Ühtlasi teeb EKRE Riigi Infosüsteemidele Ametile ettepaneku töötada välja lahendus, mis teavitaks erakondi operatiivselt, kui mõnele nende liikmele määratakse kriminaalkaristus.

"Alles pärast automaatse teavitussüsteemi kasutuselevõttu oleks parteidel võimalik hoida oma nimekiri kurjategijatest püsivalt vaba," märkis Helme.

2019. aasta Riigikogu valimised

2019. aasta Riigikogu valimised on XIV Riigikogu korralised valimised, mis toimuvad 3. märtsil 2019. aastal, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Riigikogu 101 liiget valitakse 12 mitmemandaadilises valimisringkonnas võrdelise valimissüsteemi alusel. Saadikukohti jagatakse D'Hondti meetodi muudetud versiooniga. Erakonnad peavad ületama üleriigilise 5% valimiskünnise.

Üksikkandidaadid saavad valituks, kui nende häälte arv ületab lihtkvooti (saadakse valimisringkonnas kehtinud häälte numbrit jagades mandaatide arvuga valimisringkonnas) või on sellega võrdne.

Samal teemal

Reformierakond tõusis kõige populaarsemaks parteiks
Keskerakond juhib, Reformierakond astub kandadele
Tagid:
Eesti, valimised, poliitika, Reformierakond

Peamised teemad