17:31 20. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1103
  • RUB74.2984
Makedoonia sõhaväelased paraadil

Number 30: NATO neelab Makedoonia, sõjaoht suureneb

© AFP 2019 / ROBERT ATANASOVSKI
Poliitika
lühendatud link
105 0 0

Kas NATO piiride laiendamine muudab maailma turvalisemaks? Kindlasti mitte. Mis on eriti ohtlik - Washington ja Brüssel pööravad kõrgendatud tähelepanu Euroopa "püssirohutünnile" - Balkani riikidele, kust maailmasõda kord juba algas.

Sergei Iljin – raadio Sputnik

Makedoonia, mis märgitakse varsti Euroopa poliitilisele kaardile Põhja- Makedooniana, on mõne hetke pärast täieõiguslik NATO liige. 

Vaidlused Kreekaga, mille territooriumil asub samanimeline ajalooline piirkond, on lahendatud ja väike Balkani riik liitub käesoleval aastal alliansiga selle 30. liikmena.

6. veebruaril allkirjastati Brüsselis NATO peakorteris vastavasisuline protokoll. Ülejäänu on vaid tehnika küsimus.

Dokumendi signeerimine tõi loomulikult kaasa Kosovo viivitamatu reaktsiooni, kus sündmust soojalt tervitati.

See Läänemaailma toetatav riigitaoline moodustis, mis kujutab endast piirkonna jaoks suurt ohtu - peamiselt oma kriminaalsete ja äärmuslike vaadete tõttu - kiidab välkkiirelt heaks kõik algatused, mis on suunatud Venemaa, Serbia ja kõigi teiste vastu, kes ei ole nõus Läänemaailma valitseva seisundiga.

NATO juht Jens Stoltenberg nimetas protokolli allkirjastamist ajalooliseks hetkeks ja Lääne sõjalis-poliitilist blokki - perekonnaks, mis muudab maailma paremaks ja ohutumaks, toetades vabadust ja demokraatlikke väärtusi.

Need väited on tagasihoidlikult väljendudes küsitavad. Endise Jugoslaavia territooriumil, Iraagis, Liibüas, Süürias ja Afganistanis elavad inimesed, kes on NATO "väärtustega" lähemalt kokku puutunud, võiksid Stoltenbergiga vaielda. Vastuväidetest neil puudust ei oleks.

Ainuüksi julgeoleku osas kõlavad NATO juhi sõnad võltsilt. Jah, allianss laieneb, mis on pikka aega olnud kogu tema olemasolu eesmärk ja täitnud uue sisuga organisatsiooni, mis loodi võitlemaks vastasega, keda enam ammu olemas pole.

Jutt on muidugi sotsialistlike riikide laagrist. Kuid kas NATO piiride laiendamine muudab maailma turvalisemaks?

Ei, kindlasti mitte.

Erinevad Ameerika poliitikud, endised ja praegused kõrged ametnikud väidavad regulaarselt, et alliansi laienemine on vastus Venemaale ja tema presidendi tegevuse tagajärg.

Kas tõesti? Enne 2000. aastat, mil Vladimir Putin võimule tuli, laienes NATO neljal korral.

Esmalt lisati algsele koosseisule sellised riigid nagu Saksamaa, Kreeka, Türgi ja Hispaania.

Seejärel - Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola. Ja kõik see juhtus tükk aega enne Vladimir Putini saabumist.

Teisisõnu oli laienemine osa algsest plaanist ning jätkub ka edaspidi.

Lisaks sellele väljus USA raketitõrjeleppest, INF lepingust ja tõenäoliselt ka START kokkuleppest.

Lääne liidrirollis olevad Ameerika Ühendriigid hävitavad sihikindlalt ja visalt veel hingitsevat strateegilist tasakaalu.

See toob paratamatult kaasa tagajärgi. Annaks Jumal, et vaid poliitilisi, mitte sõjalisi.

Mis on eriti ohtlik - Washington ja Brüssel pööravad kõrgendatud tähelepanu Euroopa "püssirohutünnile" - Balkani riikidele, kust maailmasõda kord juba alguse sai.

Makedoonia (Põhja-Makedoonia) vajadust NATOga liituda serveeriti klassikaliselt: väites, et Vene luureametnikud, diplomaadid ja erinevate valitsusasutuste esindajad üritasid sekkuda selle riigi siseasjadesse.

Seetõttu on ainus pääsetee Moskva intriigidest NATO rüpes. Vahetult enne seda ühines NATO-ga Montenegro.

Sealsamas on ka Sloveenia ja Horvaatia. Samuti käib töö Bosnia ja Hertsegoviina allianssi kaasamiseks.

Ideaaljuhul sooviks Lääne ka Serbia enda külge liita, lõigates ta täiesti Venemaast ära. Neelates seega "kogu" endise Jugoslaavia territooriumi, millel on tohutu geopoliitiline tähendus.

Meeleavaldused Makedoonias
© Sputnik / Дмитрий Виноградов

Kuid mida rohkem riike NATO-ga liitub, seda enam vastutegevust ülejäänud talle osutavad. Vanemate alliansiliikmete lootust sõjategevust oma piiridelt Ida-Euroopa väiksemate vendade territooriumile viia võib ju mõista, kuid Venemaa uus sõjaline doktriin ja suutlikkus neile seda võimalust ei paku.

Lisaks pole jutt mitte ainult Venemaast. On ka teisi tugevaid ja arenenud, oma seisukohaga riike. Kasvõi Hiina.

Niisiis, NATOt kangekaelselt ja isegi sõgedalt itta laienedes suurendab allianss vaid vastuolusid ja pingeid kogu maailmas.

Millisest demokraatiast ja julgeolekust siin rääkida saab? Piinlik lugu.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

Samal teemal

Makedooniast saab NATO täisliige
Makedoonia: Brüssel ja Washington näitavad tuulelipu põhimõttekindlust
Tagid:
Balkanimaad, Jens Stoltenberg, Makedoonia, NATO

Peamised teemad