14:04 17. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1223
  • RUB70.3975
Kollased vestid kipuvad Euroopa Parlamenti, illustreeriv foto

"Kollased vestid" kipuvad Euroopa Parlamenti – miks see neil ei õnnestu

© Sputnik / Жюльен Маттиа
Poliitika
lühendatud link
Vladimir Kornilov
Prantsuse "kollaste vestide" protestid (18)
10010

Nagu me kõik mäletame, oli esialgu tegemist peaaegu stiihilise reaktsiooniga Pariisi püüdele tõsta kütuseaktsiise. Ei ametlike rühmituste moodustamisest ega valimistele minekust polnud toona juttugi.

Vladimir Kornilov, RIA Novosti

Juba kolm kuud raputavad Prantsusmaad "kollaste vestide" meeleavaldused. Ajuti juba näis, et need hakkavad kahanema. Ütleme, et veel nädalapäevad tagasi täheldasid paljud Euroopa ajalehed meeleavalduste aktiivsuse langust. Aga läinud laupäeval toimus järjekordne, viieteistkümnes meeleavaldus – ja see oli märksa rahvarohkem kui nädala eest. Need ajakirjanikud, kes rõõmsalt meeleavaldajate vähenemise üle trummi põristasid, on sedakorda vakka jäänud.

Prantsusmaa: uus aasta, uued protestid, endine segadus >>

Nagu me kõik mäletame, oli esialgu tegemist peaaegu stiihilise reaktsiooniga Pariisi püüdele tõsta kütuseaktsiise. Esimeste meeleavalduste mitteametlikud juhid vältisid hoolikalt poliitilisi loosungeid ja suhtusid ettevaatusega mitmesuguste erakondade katsetesse liikumist erastada. Ei ametlike rühmituste moodustamisest ega valimistele minekust polnud toona juttugi.

Aga süües kasvab isu. Kiusatus võimuvolitused välja teenida kaalub tihtilugu üle õilsad kavatsused üksnes "idee eest" barrikaadidel võidelda. Detsembris teatas sotsioloogiafirma Ipsos, et potentsiaalne valimisnimekiri "kollaste vestide" kaubamärgi all võib saada eelseisvatel kevadistel Euroopa Parlamendi valimistel 12% häältest. Ja otsekohe leppisid "puhkepäeva meeleavalduste" koordinaatorid üksteise järel kokku kavatsuses oma eestvedajad mandri põhilisse seadusandlikku organisse välja vedada.

Esimesena teatas sellest meeleavalduste algusest peale sageli prantsuse telekanalites sõna võtnud 31-aastane sanitar Ingrid Levavasseur. Ta väitis, et on valminud valimisnimekiri kümnest kandidaadist (loomulikult eesotsas tema enesega) ja kutsus aatekaaslasi üles nimekirja laiendama.

Öelda, et see tekitas lihtsates meeleavaldajates raevu, tähendaks mitte midagi öelda. Sanitari ja teiste nimekirjas esinenute pihta lajatati raevukaid süüdistusi selles, et nad liikumist politiseerivad, seda laiali lamutavad ja seeläbi võimudele kätte mängivad.

Tulemusena loobus Levavasseur esmalt valimiskampaania direktori rollist ning neil päevil teatas juba, et ta kandidaatide nimekirjas ei esine. Aga mõttest Euroopa Parlamenti välja jõuda ei ole tema kolleegid senimaani loobunud.

Protestilaine Prantsusmaal kestab juba nädalaid >>

Kavatsusest moodustada valimisnimekiri nimetusega Kollane Liit teatas Nice'i meeleavalduste koordinaator Patrick Cribouw, oma isikliku nimekirja kuulutas välja veel üks aktivist, näitleja ja kunstnik Thierry Paul Vallette. 51-aastane helilooja Jacqueline Murad, kes on seisnud allumatusaktsiooni lätetel, otsustas ülepea luua uue partei. Aga ehkki tema ei pretendeeri üleeuroopalises kampaanias osalemisele, kavatseb ta alustada 2020. aasta kohalikest valimistest.

Samahästi kui ei tule kahelda selles, et katsed ulatuslikku ühiskondlikku meeleavaldust ühtseks poliitiliseks organisatsiooniks ühendada on määratud läbikukkumisele. Kasvõi sellepärast, et "kollavestide" meeleavaldustele tulevad erinevate, ajuti lausa vastandlike poliitiliste vaadetega inimesed – vasakäärmuslastest paremäärmuslasteni. Emmanuel Macroni majandusjoonega rahulolematuse poolest ühinenud aktivistid vaidlevad omavahel teistes küsimustes kasvõi hääle katkemiseni. Ja juba korduvalt on need vaidlused kujunenud avalikeks kokkupõrgeteks.

Saksa politoloog Adrian Pabst tuli meeleavaldajate ideoloogiat mõista üritades järeldusele, et "kollavestid" kujutavad endast "klassidevahelist ja kultuuridevahelist liitu".

"Neil on paradoksaalsed seisukohad," kirjutab ta, "nad on üheaegselt "tavatähenduses" riigi vastu, kuid valitsusepoolse kontrolli poolt; suure äriajamise vastu, kuid ettevõtluse poolt; ametiühingute vastu, aga tööliste poolt; rahvusluse vatu, et patriotismoi poolt; globalismi vastu, kuid internatsionalismi poolt."

Just sellepärast võitlevad liikumise konkreetsete esindajate lülitamise eest oma valimisnimekirjadesse Euroopa Parlamendi valimistel samaaegselt absoluutsed vastaspooled – Prantsusmaa Kommunistlik Partei ja Marine Le Peni Rahvuslik Liit (veel hiljutise ajani Rahvusrinne). Nii ühed kui teised leiavad suurema vaevata poolehoidjaid meeleavaldajate ridades.

"Kollaseid veste" jälgivad kümned tuhanded politseinikud >>

Le Penile on "vestide" osavõtt eurokampaaniast muuseas kõige kasulikum. Prantsuse sotsioloogiafirma Elabe korraldatud küsitlus tuvastas, et Rahvuslik Liit kaotab "kollase" ühisnimekirja valimistele tulekust kolm protsenti häältest. Terve rida teisi küsitlusi näitab, et "Rahvusliit" võib pretendeerida valimistulemuste poolest Euroopa Parlamendi valimistel esikohale, kuid protestiliikumise näol konkurentsi kujunemise korral asetub ta möödapääsmatult Macroni bloki järel teisele kohale. See annab alust mitmesugustele vandenõuteooriatele sellest, et katsete taga ärgitada "veste" Euroopa Parlamenti minema seisab praegune võim.

"See võib toimida Macroni poliitilise tugevnemise kasuks," oletab samameelselt The Financial Times'i peatoimetaja asetäitja Roula Khalaf.

Poliitilise võimu tipud teevad maksimaalselt jõupingutusi Prantsusmaa võimsa protestiliikumise diskrediteerimiseks. Kui palju näiteks maksab kampaania kõigi "vestide" seostamiseks mõnede aktivistide antisemiitlike sõnavõttudega filosoof Alain Finkielkrauti vastu. Ehkki samahästi kui kõik opositsiooni juhid on selle rünnaku hukka mõistnud, on president ja tema meeskond tõtanud oponente antisemitismis süüdistama.

Teabekampaania Macroni-vastaste aktivistide vastu annab juba tulemusi. Novembrist peale on "kollavestide" meeleavalduste toetusmäär langenud 71%-lt 50%-ni ning nende vastuvõetamatus on kerkinud 11%-lt 34%-ni. "Kollavestide" ühel või teisel kujul valimiskampaanias osalemine politiseerib ühiskondlikku liikumist ja tõenäoliselt tekitab selles veelgi enam pettumust. Nõndaviisi tapab Macron kaks jänest korraga: võtab hääli oma peamistelt oponentidelt (ennekõike Le Penilt) ja suurendab elanikkonna usaldamatust massimeeleavalduste juhtide vastu, lüües samas kiilu nende juhtkonda.

See aga tähendab, et heldekäeline rahastus on teatud valimisstaapides "kollaste vestide" sildi all ilmselt tekkimas (selle tunnusmärke juba esineb). Aga kas tekib sellel mingit seost ka protestiliikumise enesega, see on veel suureks küsimuseks.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Prantsuse "kollaste vestide" protestid (18)
Tagid:
Euroopa Parlament, valimised, poliitika, protest, Kollased vestid, Prantsusmaa

Peamised teemad