19:30 24. Märts 2019
Kuula otse
  • USD1.1302
  • RUB72.7425
USA Kongress avaldas oodatult seaduseelnõu* täiendavate drakooniliste sanktsioonide kehtestamisest Venemaale

Senaator Graham hirmutab Venemaad "sanktsioonidepõrguga" ilmaasjata

© Sputnik / Игорь Михалев
Poliitika
lühendatud link
3810

Ühe dokumendi autori, senaator Lindsay Grahami sõnul on see vaata et "kõige valusamate meetmete pakett, mida Ühendriigid on kunagi rakendanud", "põrgusanktsioonid" ("The sanctions bill from hell") senaatori kujundlikus väljenduses.

Dmitri Lekuhh, RIA Noovsti

USA Kongress avaldas oodatult seaduseelnõu* täiendavate "drakooniliste" sanktsioonide kehtestamisest Venemaale ("Ameerika julgeoleku Kremli agressiooni eest kaitsmise akt" - the Defending American Security from Kremlin Aggression Act - DASK). 

Kui aga tõsiselt rääkida, siis leiab tähelepanelik lugeja uute sanktsioonide seaduse eelnõust vähe uut. See on vaid eelmise eelnõu radikaalsem versioon, mida Menendez ja Graham püüdsid Kongressis juba 2018. aastal edutult läbi suruda. Ainult et seekord on selle "põrguseaduse" läbiminek väga tõenäoline. Mida see Venemaale tähendab?

Avalikustati uute Venemaa-vastaste sanktsioonide üksikasjad >>

Kui sanktsioonideks õigeaegselt valmistuda, mitte tagantjärgi ahastada: "Kuidas nad ometi julgesid," siis ei tohiks see "põrgu" eriti hirmus olla. Pole seal midagi surmavat ei Venemaale ega isegi tema majandusele. Kavandatakse küll tõsiseid meetmeid, kuid Venemaad oma "põrguga" hirmutab senaator Graham küll ilmaasjata.

Ainuke, mille pärast tõesti muretsema peaks, on see, et sanktsioonid kavatsetakse kehtestada mitte millegi reaalse eest, mida isegi teoreetiliselt oleks võimalik parandada, vaid Venemaa väidetava sekkumise eest valimistesse, samuti küberrünnakute ja praegusesse kriisi eest Ukrainas.

See tähendab, et Venemaalt ei oodata vabandusi ega mingeid tegusid. Venemaalt ei oodata isegi oma "seisukohtadest tagamist" ega läbirääkimistele asumist eespool nimetatud teemadel - pidada Kremliga läbirääkimisi näiteks sekkumise üle ammu möödunud valimistesse oleks naeruväärne.

See tähendab muu hulgas ka seda, et sanktsioonide kehtestamist nii Venemaa juhtkonna kui ka äriettevõtete esindajatele tuleks käsitleda kui juba sündinud fakti. Just nii, teoretiseerimata, millised väärtused on Ameerika demokraatia valmis järgmisena ohverdama.

Puhtpraktilisest, "tehnoloogilisest" küljest võttes, kui soovite - siin on ülesande eeldused, otsige võimalikke lahendusi täiesti reaalse vaenlase tegevuse minimiseerimiseks arenevas majandussõjas. Ei mingit poliitikat ega isegi ideoloogiat: puhas matemaatika.

Ekspert selgitas, miks EL ei saa kohe sanktsioone tühistada >>

Siin peaks juba ka majandusliku liberalismi lihtsatele peegeldajatele olema matemaatiliselt selge, et Washingtoni administratsioon on prügimäele visanud isegi kõrgetest kantslitest kuulutatud tavalised turureeglid. Seega, uurides punkthaaval võimalikke sanktsioone, saab kindlalt öelda järgmist.

Nende esimene punkt sanktsioonidest mistahes tehingutele Venemaa uute võlakirjadega ei tähenda üldse mitte midagi. Selgituseks: näiteks müüs Venemaa rahandusministeerium kolmapäeval kahel enampakkumisel föderaallaenu võlakirju 2014. aastast rekordilise summa - 57,6 miljardi rubla eest.

Seejuures aitasid ministeeriumi enda hinnangul oksjonite edukusele kaasa mitmed tegurid, sealhulgas soodus turukonjunktuur ja uue finantspaigutusmehhanismi paindlikkus, mis aitas piisavalt rahuldada investorite nõudlust. Ja kuigi see number tundub tervikuna muljetavaldav, mitte ainult majanduse, vaid ka riigi eelarve mastaabis, siis kahjuks on see vaid kommiraha.

Üldiselt tundub, et rahandusministeerium vaid testib riigivõlakirjade müügiga välisturgudel finantsinstrumente mingite uute probleemide lahendamiseks. Siin on huvitavam muu - kuidas mõjutab Ameerika investorite eemalejäämine Venemaa uute väärtpaberite omanike hulgast riigi majanduse olukorda? Vastus peaks olema ilmselge. Ilmselt mitte kuidagi.

Provokatsioonid Mustal merel >>

Sanktsionidepaketi järgmine osa on juba palju tõsisem. Need on energeetikasektoris Venemaa riigiettevõtete poolt välismaal käivitatud veeldatud maagaasi projektide investeeringute vastu suunatud sanktsioonid. Neid ei saa isegi nimetada sanktsioonideks - tavaline ebaaus ja isegi räpane konkurents. Venemaa on sellega harjunud ja vaevalt, et näiteks Rosatom eriti tõsiselt eelnõu autorite kavandatud meetmete pärast muretseb, eks kehtestage sanktsioonid meie Iskanderidele (Venemaa raketid).

Флаг Соединенных Штатов Америки
© Sputnik / Максим Блинов

Nafta- ja gaasitööstuses süüakse sellega Venemaa närve üsna kõvasti, kuid sellise konkurentsi juures ei ole see ka üllatav ja seda oli oodata. Pole juhus, et hiljuti kandis Novateki juht presidendile ette mingitest ebarealistlikest - mitte riigi, vaid tööstusharu kohta käivatest! – numbritest Venemaa territooriumil sellele tootmisharule vajaliku varustuse tootmise korraldamiseks vajalike investeeringute kohta.

"Sanktsioonipaketi" kolmandas, pangandussektorit puudutavas osas, on kõik väga ebamäärane. Ebaselged on sanktsioonide kohaldamise kriteeriumid ja isegi see, milliste pankade suhtes neid kohaldatakse. Kuid pole viga, küll senaatorid selle välja mõtlevad. Projekti viimane osa teeb igati rõõmu: need puudutavad 24 FSB agenti, keda seostatakse "Kertši väinas toimunud rünnakuga", mis tõendab, et Ameerika kongresmenidel on, tänu jumalale, huumorimeel veel säilinud.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Jõulusekkumine Valges Majas: mida RT Trumpile kinkis
Tagid:
Venemaa, USA, majandus, sanktsioonid

Peamised teemad