07:19 24. Märts 2019
Kuula otse
  • USD1.1302
  • RUB72.7425
Ukraina president Petro Porošenko

Uskuda endasse: Porošenko leiutas Ukrainale õnne retsepti

Пресс-служба президента Украины
Poliitika
lühendatud link
3810

Ukraina on "reformide eduka läbiviimise eeskuju", kinnitas Porošenko. Jääb üle vaid riik "rikaste, vabade ja õnnelike inimestega" (kust neid küll võtta) asustada ja regionaalne liiderriik ongi valmis. Nagu Buratino muinasjutus: "Veel kümme tuhat pange vett - ja kuldvõtmeke on meil taskus!"

Sergei Iljin, raadio Sputnik

Kuradile kõik SKT kasvunäitajad, rahva sissetulek, import ja eksport, tööstus- ja põllumajandustoodang, inflatsioon ja välisvõlg. Käigu sinnasamusesse ka riigi sõltumatus, poliitilised ja inimõigused, võitlus korruptsiooniga, ühiskonna harmoonia, austus erinevate rahvuslike ja usukogukondade vastu. Kõik see on ebaoluline, sest kõik see nõuab tohutut ja igapäevast rutiinset tööd.

Ukraina presidendivalimised: miks humoristist kandidaadi reiting nii kõrge on >>

Peamine on uskuda oma fantastilistesse võimalustesse ja siis laabub kõik. Vähemalt teadvuse tasemel, enesesisenduses. Umbes nii Petro Porošenko oma "kallile Ukrainale" sooviski. "Lihtsalt uskuda", et ta võib saada regionaalseks liidriks.

Tema arvates on riik selle ära teeninud ja sellise, pehmelt öeldes uskumatu eesmärgi saavutamiseks on tegelikult vaja ainult sellesse uskuda.

Ukraina president Petro Porošenko
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Lisaks püüdis Petro Oleksijevitš valijaid veenda, et Ukrainaga, mis kindlasti jõuab liidripositsioonile, hakkavad arvestama ka mitte ainult tema naabrid. Kuid isegi siin ei saanud ta pidama, kuigi oleks juba aeg olnud.

Valimiskampaanias osalev president ütles, et on vaja suurendada Ukraina majanduslikku võimsust. See tähendab, et mitte "võimsaks saada", vaid suurendada juba olemasolevat võimsust. Ja ta püstitas järgmise viie aasta ülesande: saada juhtivaks riigiks, kus elavad "rikkad, vabad ja õnnelikud inimesed". Jah, nii, punastamata, ta ütleski. Sellistel juhtudel tavatsetakse öelda: see on sinu valimiste-eelne nädal.

Porošenko ei teegi viimasel ajal muud kui raporteerib häbitult olematutest edusammudest. Näiteks hiljuti Münchenis teatas ta, et Ukraina "on näidanud edu reformide läbiviimisel". Sellest, et kõik reformid, välja arvatud anti-sotsiaalsed, tegelikult ebaõnnestusid, ei sobinud rääkida. Seda asjaolu tunnistavad paljud isegi Porošenko südamele nii kallis Läänes.

Ja ka Ukraina statistika näitab selgelt, et kui mõned reformid õnnestusidki, olid need selgelt antisotsiaalsed. Selle tulemusena elab umbes kolmandik ukrainlastest allpool vaesuspiiri.

Üldiselt tundub, et Petro Oleksijevitš on oma reitingu ja illusoorsete võimaluste pärast presidendikoht säilitada väga närviline. Ja ta laskub tema suhtes kriitiliste ukrainlastega suheldes solvanguteni. Tema viimane sõnum rikaste, vabade ja õnnelike inimeste kohta, kes viie aasta pärast Ukrainas elama hakkavad, ei paista silma originaalsusega.

Ukraina president Petro Porošenko kutsus taas oma riiki agressoriks >>

Küllap on kõnekirjutajad ja mainekujundajad laisaks jäänud. Midagi need laused justkui meenutavad ... Ah, jah, täpselt! Just selliste roosiliste unistusega hellitasid protestijate kõrvu "Euromaidani" etlejad ja korraldajad. Millega see tegelikult lõppes, pole vaja enam meelde tuletada.

Üldiselt ilmutavad ametliku Kiievi esindajad paremate argumentide puudumisel üha enam avalikku poliitilist ja propagandaalast tühjust. Näiteks ütles Ukraina välisminister hr Klimkin, et Venemaa ja Valgevene said alguse Ukrainast. Täpsemalt Kiievi Venest - praeguse Ukraina riigi aladelt.

Selle auväärse diplomaadi järgi, kes endises elus töötas Elektrikeevitusinstituudis, on Ukrainal kogu oma ajaloo vältel olnud Euroopa kujunemisel "tähtis roll". Ja mitte ainult Euroopa enda, vaid ka euroopalike väärtuste kujundamisel. Veelgi enam, Ukraina kaitses teda tatari-mongoli sissetungi eest ning nõukogude ajal võitles kommunistliku totalitarismi vastu ja demokraatia eest.

Pavel Klimkin oleks võinud kaugemalegi minna ja deklareerida, et Ukraina mängis mitte ainult olulist, vaid sellise Euroopa kujundamisel, nagu me teda praegu tunneme, suisa võtmerolli, kuid miski talle tundmatu peatas ta tema hullus ajaloolises fantaasias siiski.

Hr Klimkinile oleks võinud vastu väita, et mõiste "Kiievi Vene" tekkis alles 19. sajandi keskel ühe Venemaa ajaloolase läbi ja sedagi vaid geograafilises tähenduses. Nii nimetati Kiievi vürstiriiki, mis oli üks võrdne teiste võrdsete seas.

Ja ka XII sajandist pärinevas "Jutustuses möödunud aegadest" nimetatakse ristiusu vastuvõtmist vürst Vladimiri poolt "Venemaa ristimiseks".

On sadu muid usaldusväärseid tõendeid, et Euroopa kujunemisel ei olnud mingist Ukrainast jälgegi, kuid sellisel vaidlusel pole mingit mõtet. Hr Klimkin kordab lihtsalt Ukraina pseudoteaduslikke nn ajalooõpikuid, mida on võimatu lugeda ilma, et pisarad silma ei tuleks.

Ukraina valijad ei ole enam kategooriliselt rahul sellega, kuidas ametnikud nendega suhtlevad. Inimesed on lihtsalt väsinud ja valmis igaühe poolt hääletama, peaasi, et "mitte nende poolt".

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Poliitik Ukraina presidendi "kangelastegudest" Maidanil: Porošenko mängis üle
Turtšõnov teatas Ukraina rahva väljasuremise ohust
Eestit hirmutab "Vene sekkumine" Ukraina valimistesse
Tagid:
poliitika, valimised, Petro Porošenko, Ukraina

Peamised teemad

  • Diplomaatide aukarika omanikuks sai Keskerakonna meeskond

    Minijalgpalliturniiril Diplomat Cup 2019 osales seitse meeskonda: Armeenia, Moldova, Venemaa, Türgi ja USA saatkondade ning Eesti Keskerakonna meeskond, ja turniiri uustulnuk – Tallinnas resideeruvate kaitseatašeede võistkond.

    26
  • Vene hävitajad Su-27 saatsid kahel korral USA pommitajaid Balti mere kohal

    USA õhujõudude strateegilised pommituslennukid teevad üha rohkem lende Läänemere kohal. Vene Su-27 hävitajad olid kahel korral ööpäeva jooksul sunnitud õhku tõusma, et Ameerika pommitajaid saata.

    29
  • Siseministeerium kutsub varuma toitu, illustreeriv foto

    Siseministeerium saadab inimestele e-kirja, milles kutsub varuma koju piisavas koguses toitu ja muud vajalikku, et elada üle nädalane kriis. Eesti elanikeni jõuavad ka kriisideks valmistumise käitumisjuhised.

    151