03:32 21. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1226
  • RUB70.7370
Krimm

Krimmi konflikt Euroopat ei puuduta

© Sputnik / Владимир Сергеев
Poliitika
lühendatud link
Krimm Venemaa koosseisus (52)
12940

Taani poliitik ja endine Euroopa Parlamendi saadik Klaus Riskær Pedersen deklareerib otsesõnu, et Euroopal on aeg lõpetada tülitsemine Venemaaga, sest suhted naaberriigiga on tähtsamad kui ookeanitaguse äripartneriga. Las Venemaa ja Ukraina klaarivad oma suhted ise, poliitiku arvates ei peaks Euroopa sellesse sekkuma. Praegune Euroopa välispoliitika on hullumeelne.

TALLINN, 7. märts — Sputnik. Taanile on palju olulisem heade suhete hoidmine Venemaa ja Türgiga kui Ameerika Ühendriikidega ning konflikt Krimmis ei puuduta Euroopat, ütleb enda nimelise partei asutaja Klaus Riskær Pedersen.

Tähtsaim teema finantsist Klaus Riskær Pedersenile ja tema parteile on maksusüsteemi ulatuslik ümberkorraldamine. Kuid ka välispoliitiline kurss ei ole varem pettuses süüdistatud poliitikule vähemtähtis. Riskær rääkis sellest väljaande Altinget korrespondendile oma partei peakorteris Kopenhaagenis parlamendihoone lähedal Gammel-Strandi tänaval, vahendas portaal Inosmi.

Riskærit erutasid väga 2014. aastal Ukrainale kuulunud Krimmi poolsaare annekteerimine Venemaa poolt ja Donald Trumpi vannutamine Ameerika Ühendriikide presidendiks 2017. aastal. Tema arvates muutsid need sündmused oluliselt julgeolekuolukorda Euroopas.

Ukraina suursaadik leidis oma kodumaal "Euroopa lätted">>

"Me saime protektsionistliku USA, mis sulgus endasse, nagu see oli sõdadevahelisel ajal. Me oleme seda juba näinud, nii et ajalugu kordub," ütles Klaus Riskær Pedersen.

Selline olukord nõuab nii Taani kui ka kogu NATO radikaalseid meetmeid, arvab partei juht.

"Arvestades, kuidas Ameerika Ühendriigid kogu maailmas tegutsevad, muutes NATO faktiliselt Washingtoni huvides sõjalise sekkumise klubiks, mis, muide, ei vasta üldse Taani huvidele. Me peame mõistma, et NATO peaks uuesti saama kaitseliiduks, nagu ta kunagi mõeldud oli," arvab Klaus Riskær Pedersen.

Набережная имени Ленина в Ялте
© Sputnik / Алексей Мальгавко

Lõpetada vastasseis venelastega

Riskæri sõnul ei tohiks Taani sekkuda Ameerika huvidest tingitud konflikti Venemaaga.
"Venemaaga tülitsemine on Taanile lihtsalt kahjulik. Oleme venelastega koostööd teinud juba 400 aastat," usub ta.
Altinget: Kuidas seda mõista? Kas me peaksime ulatama venelastele sõbrakäe?
Klaus Riskær Pedersen: See tähendab, et tuleb lõpetada venelastega tülitsemine. Tuleb laiendada nendega koostööd. Kogu see lugu Ida-Ukraina ja Krimmiga ei puuduta üldse Euroopat, see ei ole meie asi.
Kuidas siis ei ole? Venemaa ju annekteeris osa Ukrainast!
See ei ole Euroopa riik ega ole selleks ka kunagi olnud. Euroopaga pole tal midagi ühist. Need seal on täiesti teistsugused inimesed. Nad pärinevad Mongoli khaanidest, siis segunesid kohalikud ülikud türklastega ja siis, 1770-ndatel aastatel seadsid seal end kahasajaks aastaks sisse venelased. Nii et unustage ära. Euroopast ei ole Ida-Ukrainas lõhnagi.
Seega, tuleb välja, et me ei peaks sinna ronima?

Jah. See on nende äri ja see ei puutu meisse. Geopoliitika seisukohast ei ole Euroopal sellega mingit pistmist. See küsimus puudutab kas Venemaad või Türgit, kuid kindlasti mitte Euroopat.

Autoliiklus Krimmi sillal
© Sputnik / Виталий Тимкив

Inimesed on rööbastelt maha sõitnud

Venemaad peab Riskær Pedersen siiski Euroopasse kuuluivaks.

"Venemaa on Euroopa riik. Inimesed lendasid lihtsalt rööbastelt maha, isegi meie kaitseminister. Venemaa ei ole kunagi Euroopat rünnanud," rõhutab Klaus Riskær Pedersen.

Nii et venelased on meie sõbrad?

Jah, nad on meie sõbrad. Meil on lihtsalt erinev arusaam, milline ühiskond peaks olema, kuid lihtsalt arvamuste erinevus ei tee meist veel vaenlasi ega sunni üksteise vastu sõtta minema.

Kas teie arvates on meie huvides säilitada sõprus Venemaaga ja mitte panna kõiki mune Ameerika korvi?

Jah, vannun jumala nimel, see on nii. See oleks Taani jaoks eriti hea, sest Venemaa on ainus riik, mis meid ohustada võiks. Praeguse poliitika jätkumine on hullumeelsus. On aeg seda muuta, selles ei kahtle ma sekunditki. Meie ainus vaenlane pikemas perspektiivis on Hiina. Kui me üldse suudame selle probleemi lahendamiseks midagi ära teha, siis säilitada head suhted nendega, kes meid lõhestavad, see tähendab, venelastega. Seega praegu me teeme valesti, peaksime tegema koostööd nii venelaste kui ka türklastega.

Miks siis türklastega?

Türklased on meile väga vajalikud. Nende riik on ainus barjäär, mis eraldab meid igasugu sitapeadest, kes kõikidest piiridest läbi tulevad. Me ise ei suuda neid peatada, kuid türklased aitavad meid. Lisaks on Türgi ainus riik, kus on täisväärtuslik sõjavägi. Türgi väed moodustavad poole kõigist NATO vägedest, välja arvatud Ameerika Ühendriigid, kuid seda kiputakse tihti unustama. Meie aga muudkui vihastame neid.

Kas ka hoolimata kõigist inimõiguste rikkumistest peaksime me nendega sõprust pidama?

Jah, türklased on meie puhverala, mis kaitseb meid ebameeldivuste eest. Need uued probleemid meil siin Euroopas veel puuduvad.

Kas sellest, et meil on Ameerika Ühendriikidega palju rohkem ühiseid väärtusi, pole midagi?

Jah, ühised väärtused – see on suurepärane. Kohtuda lõunasöögil, üheskoos hamburger nahka panna, televiisorit vaadata, koos aega veeta, pesapalli vaadata, tutvuda, armatseda. Jah, meil on palju ühist, oleme ameeriklastega sõbrad. Atlandi-ülene element on meie kultuuris olemas, kuid ärilisest seisukohast on see vaid tehing.

"Lõpetagem paigaltammumine, see maksab meile kallist hinda," ütleb poliitik.

Kaitseminister Claus Hjort Frederiksen on Riskæri sõnu Krimmi ja Venemaa kohta kritiseerinud.

Karistus on ära kantud

Klaus Riskær Pederseni partei on juba kogunud valimistel osalemiseks vajalikud 20 000 allkirja. Majandus- ja siseministeerium ei ole seda taotlust veel heaks kiitnud.

Sellegipoolest on partei esitanud juba kolm kandidaati põhilistes valimisringkondades. Üks neist on 50-aastane Rolf David Gøtze, endine sõjaväelane, kes on teeninud ka ÜRO rahuvalvajana Balkanil. Erakond loodab leida veel seitse kandidaati, et hiljemalt 17. juunil toimuvatel valimistel olla esindatud kõigis kümnes peamises riigi valimisringkonnas.

Valimiste täpse kuupäeva teatab peaminister Lars Løkke Rasmussen kevadel. Folketingi (Taani parlament – toim.) pääsemiseks vajab partei umbes 70 tuhat häält või peaks üks kandidaatidest, näiteks partei juht, koguma vähemalt 20 tuhat häält ühes piirkonnas.

Klaus Riskær Pedersen ise kuulus varem Euroopa Parlamenti. Viimase nelja aastakümne jooksul on ta loonud mitu ettevõtet ning teda on ka majanduskuritegude eest mitu korda süüdi mõistetud. Klaus Riskær Pedersen on ärimees, kirjanik ja endine Euroopa Parlamendi liige konservatiiv-liberaalsest Venstre parteist. Ta on Taani vastupanuliikumise juhi Knud Pederseni poeg. Ta on kaks korda lahutatud ja tal on kuus last. 2018. aastal lõi ta Klaus Riskær Pederseni partei.

Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (52)
Tagid:
poliitik, Venemaa, Taani, Krimm

Peamised teemad