00:20 19. Juuli 2019
Kuula otse
  • USD1.1216
  • RUB70.6478
Ukraina sai alles Javelini selgeks

Ukraina sai alles Javelini selgeks aga juba pakutakse uusi relvi

© AFP 2019 / GENYA SAVILOV
Poliitika
lühendatud link
Ukraina presidendivalimised (73)
101 0 0

NATO ühendatud relvajõudude ülemjuhataja Euroopas kindral Curtis Scaparrotti teatas USA Senati relvajõudude komitee kuulamistel, et Ukraina on teinud suurepärast tööd 2018. aastal Kiievile saadetud Javelin tankitõrjesüsteemide tundmaõppimisel ning tulevikus kaalutakse Kiievile ka snaiperrelvade ja Ukraina mereväele relvastuse tarnimist.

Andrei Babitski, raadio Sputnik

Kui arvestada kurba tõsiasja, et Ukraina relvastuse moodustab enamuses vananenud nõukogude sõjatehnika, peaksid kõrgete Ameerika kindralite sellised avaldused andma Ukraina patriootidele lootust relvajõudude ressursi märkimisväärseks suurendamiseks.

Ameeriklased armastavad ilusaid piibli stiilis nimetusi. Javelin kuulub game-changing klassi relvastuse hulka, mis tähendab "mängureegleid muutvat" relvastust. "Mäng" on kestnud juba viis aastat ja pole mingit põhjust uskuda, et selle reeglid muutuma peaksid. 2018. aasta aprilli lõpus sai teatavaks, et Javelin süsteemid Ameerika Ühendriikidest on Ukrainas juba kohal, kuid samal ajal selgitas USA eriesindaja Kurt Volker kõigile huvitatutele, et neid relvi ei ole lubatud kasutada rindel.

See piirang alguses häiris ja siis vihastas kiiret võitu lootnud kodanikke.

Javelini ümber liigub palju erinevaid vaidlusi ja kuulujutte. Mõned eksperdid väidavad, et nende süsteemide lahinguandmed ei ole eriti muljetavaldavad ja hooldus on ülemäära kallis. Igal juhul on Ukraina versioonis sellest saanud mingi negatiivne müüt. Nagu oleks mingi võluvits juba peos aga vaenlase purustamiseks seda viibutada ei saa. Üldiselt jääb selliste tarnete tähendus üsna ebamääraseks. Kui Donbassis kasutada ei tohi, kus siis tohib? Ja kelle tanke tuleks Ameerika rakettidega hävitada? Ainus vastus, mis pähe tuleb, on see, et USA tugevdab Ukraina kaitsevõimet Venemaa sissetungi juhuks.

Kuid selle toimumist tuleb väga kaua oodata – kas Javelin selle aja peale rooste ei lähe? Kui ameeriklased tõesti otsustavad laiendada Ukrainale tarnitavate relvasüsteemide sortimenti snaiperrelvadega, kuidas mõjutab see Ukraina relvajõudude lahinguvõimet? Küllap soodsalt, kuid jällegi, mitte sõjas "Vene agressoriga" Donbassis, vaid välise agressiooni tõrjumiseks. Võib arvata, et nagu Javelini puhul, ei jõua ka snaiperrelvad rindele. Washington kehtestab selle abi kasutamisele embargo.

Miks nii toimub ja miks kehtestatakse relvatarnetele nii kummalisi piiranguid? On andmeid, et Ukrainale tarnitud süsteemid osutusid puudulikuks ja nende kasutajatele isegi ohtlikuks. 2018. aasta augustis saatis Ukraina riigikaitse konstrueerimisbüroo juhataja Oleg Korosteljov Ukraina rahvusliku julgeoleku ja riigikaitse nõukogu sekretär Oleksandr Turtšõnovile kirja, milles öeldakse: "On kindlaks tehtud, et Javelini tõrked on tingitud riketest seadme mootorites.

Selgus, et nendele tehase poolt määratud säilitusaeg oli möödunud, kuid seda pikendati eriotsusega enne nende Ukrainale saatmist." Korosteljov viitab ka Ameerika relvade puudustele: väike laskeulatus (kuni 2,5 kilomeetrit), vähene töökindlus halbades ilmastikutingimustes, vajadus kaasata relva hoolduseks ja moderniseerimiseks välismaiseid eksperte, samuti hooldamise kõrge maksumus. Kokkuvõttes soovitab konstrueerimisbüroo juht Turtšõnovil varustada Ukraina armee kodumaiste analoogidega, mis on tema arvates Ameerika omadest palju paremad. See tundub üsna tõe moodi, kui hinnata Javelini kasutamise praktikat Lähis-Ida rinnetel tehtud arvukate ülevaadete põhjal, kuigi on ka võimalus, et kirja autor teeb lihtsalt lobitööd toodetele, mille väljatöötamist talle alluv büroo juhib.

Mis iganes seal taga ka poleks, esialgu Donbassis neid süsteeme ei rakendata. Sellest tulenevalt ei näe Ukraina patrioot oma vapra armee kiiret võitu kahe mässulise vabariigi kaitseväe üle. Sama olukord tekib ka Ukraina mereväe tugevdamiseks antava abiga. Võib-olla mõne aja pärast seda "laiendatakse". Siinkohal tasuks mõelda, millest see päästev "laienemine" algab. Endine USA suursaadik Ukrainas, Atlandi Nõukogu (Atlantic Council) direktor John Herbst teatas, et märtsis ja aprillis teatavad Ameerika Ühendriigid uutest Venemaa-vastastest sanktsioonidest seoses Kertši väinas toimunud agressiooniga.

Tema sõnul on piisavalt argumente, et anda Ukrainale laevatõrjerakette, patrull-laevu ja muud sõjavarustust: "USA-l on piisavalt Harpoon tiibrakette, mis on valmitatud 30 aastat vana tehnoloogia alusel, mida saab pakkuda juba pragu. Ja võib-olla ka kaasaegsemaid rakette."

Need sõnad kõlavad hoopis jõulisemalt, kuid kui meenutada, et ameeriklaste Ukrainale kingitud kaks mahakantud sõjaväekaatrit Island sihtkohta ei jõudnudki, siis need lubadused enam nii hirmuäratavad ei tundu. Muide, nende laevade otstarve, mis ookeani ületada ei suutnud, on samuti "riigi kaitsmine välise agressiooni eest".

Võimalik, et uued kingitused saavad olema kvaliteetsemad, kuid arvestades Venemaa mereväe lahinguvõimet Kertši väinas, ei muuda need tõenäoliselt karvavõrdki jõudude vahekorda Aasovi ja Mustal merel. Üldiselt ei olegi vanakurat nii hirmus nagu teda maalitakse. Tundub, et mängureeglite muutmine Washingtonil lähiaastatel siiski ei õnnestu.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Ukraina presidendivalimised (73)
Tagid:
Ukraina, Javelin

Peamised teemad