18:59 22. Märts 2019
Kuula otse
  • USD1.1302
  • RUB72.7425
London. Illustreeriv foto

Kas Ühendkuningriik suudab teiseks Singapuriks tõusta

© AP Photo / Matt Dunham
Poliitika
lühendatud link
Brexit – protsess läks käima (102)
3110

Briti poliitikute unistused üles ehitada pärast Brexiti teatud mõttes "Singapuri Thamesil" ei ole põhjendatud. Singapuri ime loodi Aasia stiilis riigikapitalistliku majandusega autoritaarse riigina, mida Ühendkuningriik korrata ei saa. Pärast EList lahkumist peab London leidma õitsenguks oma tee.

Dmitri Dobrov, Inosmi

Brexiti lähenedes toovad Briti poliitikud üha enam eeskujuks Singapuri, et näidata väljaspool Euroopa Liidu piiravat raamistikku vabakaubanduse eeliseid. Võrdlus Singapuriga on eriti meeltmööda konservatiivse partei juhtidele. 200 aastat pärast Briti kolooniahalduri Stamford Rafflesi poolt vaba sadama asutamist Singapuris unistavad paljud Briti poliitikud "Thamesi-äärsest Singapurist".

EL riigid on Londonit hoiatanud, et nad ei luba Ühendkuningriigil uut vabakaubandusvööndit Euroopa rannikul luua.

Konservatiividele meeldib väga tuua Singapuri näitena riigist, mis on vabakaubanduse aluspõhimõtted ellu rakendanud. Alates Margaret Thatcherist ja lõpetades praeguse välisministri Jeremy Huntiga, on Thames'i-Singapuri soovitavate Briti poliitikute nimekiri üsna suur. Eriti paistis silma Jeremy Hunt, kes sidus Singapuri edu Briti vabakaubanduse, sõltumatute kohtute ja inglise keele pärandiga.

Kuid on jäänud mõistatuseks, miks Singapur - see Aasia stiilis kapitalistliku majandusega autoritaarne riik, on konservatiivide jaoks atraktiivsem kui tõeliselt vabad majandused. Mitmete Briti vaatlejate sõnul on selline positsioon riskantne ja ähvardab loobumisega demokraatia põhimõtetest.

Ajalehe The Guardian järgi varjasid "globaalse Suurbritannia" välja kuulutanud konservatiivid algusest peale avalikkuse eest kõige raskemaid probleeme, millega riik Brexiti puhul silmitsi seisma saab. 2017. aasta oktoobris ütles Suurbritannia väliskaubandusminister Liam Fox, et juba mõne sekundi jooksul pärast Brexiti jõustumist sõlmib riik kuni 40 rahvusvahelist kaubanduslepingut. Samas ei maininud Fox, et peaaegu kõik Ühendkuningriigi vabakaubanduslepingud on sõlmitud Euroopa Liidu liikmena. Nende asendamine uutega ei ole kerge - juba kasvõi sellepärast, et Ühendkuningriigil ei ole maailmakaubanduses sellist kaalu ja ta ei suuda samavõrd kasulikke kokkuleppeid sõlmida.

Kui Brexit 29. märtsil tõesti toimub, peab London alustama pikaajalist ja valulist lepingute läbivaatamiseks protsessi. Samas on tõenäoline, et praeguse WTO süsteemi raames ei lubata Briti eksporti maailmaturgudele kohe. Peaaegu kõik Briti äriringkondade esindajad märgivad, et riik ei ole praeguste kaubanduslepingute kehtivuse lõppedes absoluutselt valmis uutes tingimustes kauplema.

Samuti on suur tõenäosus, et oma liikmeid hoiatada sooviv Euroopa Liit hakkab igal juhul Londonit uute kaubanduslepingutele sõlmimisel takistama. Ja mis kõige tähtsam, EL ei anna Ühendkuningriigile soodustatud juurdepääsu oma siseturule. Tegelikult muutub Ühendkuningriik suhetes Euroopa Liiduga "kolmandaks riigiks" – just sellist mõistet kasutab nüüd Brüssel.

Tuntud Briti majandusteadlase Will Huttoni sõnul on Ühendkuningriik suutlikkus arendada iseseisvat kaubanduspoliitikat absurdne. Euroopa Liidu sõlmitud kaubanduslepingute süsteemist lahkumine ja sõltumatuna WTO lipu all kaubandusmerele purjetamine on avantürism ja majanduslik enesetapp. EL-l on tulusad kaubanduslepingud 61 riigiga üle maailma, kuid täna on tooride valitsus suutnud pidada kahepoolseid läbirääkimisi ainult mõne ja sedagi mitte esimese kaliibri riigiga.

Financial Timesi andmetel peab Ühendkuningriik Brexiti puhul individuaalselt uuendama 759 lepingut 168 maailma riigiga. Tegelikult on London sunnitud nullist üles ehitama uue rahvusvahelise kaubandussuhete süsteemi. Enamiku majandusteadlaste arvates on see võimatu ülesanne.

Kuid Brexiti ideest pimestatud konservatiivid on edus kindlad. Nad on nõuks võtnud muuta riik investoritele atraktiivseks ja pakkuda neile olulisi eeliseid. Sellega seoses ütles Euroopa Komisjon, et ei luba Ühendkuningriigil luua "maksuparadiisi", kuhu voolaks Euroopa kapital. Sellisel juhul kantakse Ühendkuningriik "kahjulikku maksupoliitikat viljelevate" riikide "musta nimekirja" ja tema suhtes kehtestatakse vastavad sanktsioonid. Vaatlejad märgivad siiski, et karmi Brexiti korral on Ühendkuningriigi poolt kaubanduse ja investeeringute dumpingu kasutamine vägagi tõenäoline.

Singapuri olukorral 1965. aastal ja Ühendkuningriigi Brexiti-järgsel olukorral on vaid üks sarnane joon - mõlemal juhul tuleb uuesti luua kogu kaubandus- ja majandussuhete süsteem. Sellega analoogia piirdubki. Singapur läks autoritaarse moderniseerimise teed, loobudes demokraatia aluspõhimõtetest, samas kui teised Kaug-Ida "tiigrid" alustasid demokratiseerimisest. Juba eelmise sajandi 90-ndatel aastatel märkis Ameerika majandusteadlane Milton Friedman, et Singapur näitab turumajanduse ja diktaatorliku poliitilise süsteemi hämmastavat kombinatsiooni.

Samal ajal on Suurbritannias sajanditepikkuse traditsiooniga parlamentaarne demokraatia, kus autoritaarsed juhtimismeetodid on täiesti võõrad. Singapuri juhtkond on alati tegutsenud karmilt, piirates ajakirjanduse ja ametiühingute vabadusi, külmutanud palku ja meelitanud riiki odavat tööjõudu teistest Aasia riikidest. Ei tohiks ka unustada, et "Singapuri ime" on seotud teatud ajaloolise perioodiga (20. sajandi teisel poolel), kui maailmamajanduse globaliseerumine õitses.

Nüüd, pärast 2008. aasta finantskriisi, algas maailmas eraldatud majandusvööndite loomine ning Singapuri kogemust ei saa enam korrata. Pealegi viis Singapuri reformid läbi karismaatiline riigipea Lee Kuan Yew. Ta tegi Singapurist atraktiivse investeerimispaiga, meelitas sinna kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste, lõi läbipaistva maksusüsteemi, tõhusa valitsusaparaadi ja usaldusväärse õigussüsteemi, järgides samas neutraalset välispoliitikat. Briti poliitikud eelistavad nendest faktidest vaikida ja ükski neist ei seadnud korruptsioonivastast võitlust oma programmis esikohale.

Ühendkuningriigi riigihanked ei ole läbipaistvad, seda finantseerivad ja lobeerivad poliitilised rühmad, takistades vaba konkurentsi. Ainuüksi asjaolu, et Ühendkuningriik on ülemaailmse rahapesu keskus, teeb võrdluse Singapuriga võimatuks.
Sunday Telegraph märgib, et Singapur on üldse haruldaseks erandiks endiste Euroopa kolooniate seas. Linnriik sai rikkaks ainult tänu ärile ja vabakaubandusele. Tõepoolest, Singapur on oma õitsengu eest suures osas tänuvõlgu Briti seadustele: eraomandile, kaubanduslepingutele, vabakaubandusele ja tsiviilõigusele tervikuna. Kuid mitte ainult sellepärast.

Singapur läks oma teed: peaminister Lee Kuan Yew süvendas olulisi liberaalseid põhimõtteid, kõrvaldas ühepoolselt tollitõkked ja -maksud, lõi maksusoodustustega piirkonnad ja investeeris palju haridusse. Liberaalse majanduse juurutamine halduslike, puht-aasia meetoditega on ilmne. Selline radikaalne liberaalne poliitika on vaevalt rakendatav tänases Ühendkuningriigis, kus ollakse algselt "puhtast" liberalismist üsna kaugele eemaldunud ja kehtestanud majandustegevusele palju "sotsialistlikke" piiranguid - nagu ka kogu Euroopas.

Brexit – protsess läks käima>>

Kuid paljude Briti poliitikute arvates võib Brexit anda Suurbritanniale võimaluse pöörduda tagasi oma algse vabakaubanduspõhimõtte juurde, mille kasulikkust Singapuri näide demonstreerib. Sellega seoses märkis Singapuri peaminister Lee Xianlong otse: "Ühendkuningriik ei saa kasutada Singapuri mudelit täiesti erinevate ajalooliste tingimuste ja sotsiaalsete traditsioonide tõttu. London peab pärast EL-st lahkumist leidma oma, sõltumatu tee õitsengule. Midagi võib Singapuri kogemusest üle võtta, kuid iga ühiskond töötab oma seaduste järgi."

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.
 

Teema:
Brexit – protsess läks käima (102)
Tagid:
Euroopa Liit, majandus, Singapur, Ühendkuningriik, Brexit

Peamised teemad