17:07 07. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1094
  • RUB70.7441
Krimmi silla ehitamine

Keelustada Krimmi tunnustamine – see on USA siseasi

© Sputnik / Alexey Malgavko
Poliitika
lühendatud link
Krimm Venemaa koosseisus (93)
9411

Küsimusi, mis puudutavad Venemaa piirkondade territoriaalset staatust, ei lahendata lõbusasti USA Kongressis, vaid maakera vastaspoolel, igavas Moskva Kremlis.

Dmitri Lekuhh, RIA Novosti

USA Kongressi Esindajatekoja välisasjade komisjoni poolt ühehäälselt vastu võetud seaduseelnõu, mis keelab USA administratsioonil tunnistada Krimm Venemaa omaks, on vägagi raske asjakohaseks liigitada. Kasvõi lihtsalt sellepärast, et see dokument on mõeldud üksnes siseriiklikuks kasutamiseks.

USA esindajatekoda võttis vastu neli Venemaaga seotud seadust >>

Ei puuduta see eriti tegeliku sündmuste arengut ei Venemaa Krimmis ega ka selle ümber. Olgem ausad nii enese kui ka meie edelapoolsete naabrite ees: iseenesest läheb Krimm USA seadusandjatele vähe korda, ta on neist kohutavalt kaugel. Samas aga komplitseerib see teema igasuguseid Ameerika Ühendriikide administratsiooni endi positsioone läbirääkimistel.

Millest õigupoolest jutt käib. Seaduseelnõu ametliku nimetusega "Seaduse Krimmi annekteerimise mittetunnustamise kohta", mis Kongressi komisjoni poolt nii üksmeelselt heaks kiideti, koosneb ainult kahest lausest, mille mõte on kõigile ülimalt arusaadav:

"Keelata USA valitsusel tunnustada Krimmi annekteerimist Venemaa poolt. USA poliitika seisneb selles, et mitte tunnistada Venemaa suveräänsust Krimmi, tema territoriaalvete ja õhuruumi üle."

Tõsi, USA presidendil on ikkagi õigus tunnistada Venemaa suveräänsust Krimmi üle, aga ainult sel juhul, kui see saab tema poolt tunnistatud USA riikliku julgeoleku huvides hädavajalikuks. See tõik, muide, kongresmenidele eriti muret ei tee. Kõigile on ju mõistetav, et tegemist on sisepoliitilise deklaratsiooniga.

See, et 4. märtsil on Trump juba pikendanud Venemaa vastu pärast Krimmi ühendamist Venemaaga 2014. aastal rakendatud sanktsioonide kehtivust, vastuvõetud dokumendi suhtes mingit tähtsust ei oma.

KRIMM. Viies kevad Venemaa koosseisus >>

Kasvõi pelgalt seetõttu, et kuigi "2014. aasta Krimmi sanktsioonid" hirmutavad meid küll vähevõitu, siis Venemaa Föderatsiooni ennast ja tervet hulka tema kodanikke puudutavad need siiski vahetult ja otseselt. Kongressi komisjoni poolt üksmeelselt vastuvõtmiseks soovitatud seaduseelnõu meie riigisse ei puutu.

Kuidas toimus Krimmi tagastamine Venemaale, illustreeriv toto
© Sputnik / Евгений Биятов

Venemaa jaoks ei muutu siin midagi: nagu USA eriendidaja Ukrainas Kurt Volker juba möödunud aasta lõpul teatas, jätkab Washington Venemaa suhtes sanktsioonide karmistamist, kuni poolsaar ei saa Ukrainale üle antud, isegi kui Ukraina ise lakkab üldse eksisterimast. Aga Ukraina ei ole ameeriklastele mingisuguste jõupingutuste tegemise siht, vaid pelgalt ettekääne ja abinõu.

Ettekäänded ja abinõud aga võivad nüüd olla kuitahes kentsakad: siin pole vaja midagi välja mõelda, piisab vaid meenutamast hiljutist brittide kärarikast "Skripalide mürgitamiskaasust".

Ühesõnaga, siin on õigus vastuseks palvele kommenteerida Venemaa seisukohta antud seaduseelnõu puhul õlgu kehitanud Föderatsiooninõukogu saadikul Oleg Morozovil: sel dokumendil ei ole ilmselgelt õiguslik, juriidilisi tagajärgi eeldav, vaid üksnes poliitiline iseloom, olles seatud esmajoones taas kord kärpima ju USA presidendi volitusi.

Ja alles teisejärgulisena rõhutama praeguse USA ladviku deklareeritavat leppimatust Venemaa Föderatsiooni suhtes – põhimõtteliselt aitäh muidugi sõnastustäpsuse eest, aga seda teadsime me niigi.

Politoloog: Krimmil õnnestus lääneriikide infoblokaad läbi murda >>

Ülejäänud osas aga ei suuda isegi üksmeelne heakskiit USA Kongressi Esindajatekoja poolt poolsaare tegelikku staatust mitte kuidagi mõjutada. Seda täiesti lihtsal ja arusaadaval põhjusel: küsimusi, mis puudutavad Venemaa piirkondade territoriaalset staatust, ei lahendata siiski lõbusasti USA Kongressis, vaid maakera vastaspoolel, igavas Moskva Kremlis.

Ja seda mõistetakse nüüd suurepäraselt isegi Kiievis, kelle "suveräänsust" Krimmi üle Washingtonis nii püüdlikult toetatakse. Ainult et kasu sellest ameeriklaste toetusest on antud küsimuses nullilähedane ning Kiievis ollakse praegu rohkem hõivatud küsimustega kontrollist ülejäänud territooriumi üle.

Ja nii kurb, kui seda ka poleks noore võitnud demokraatia poliitilisel klassil tunnistada, on Ukraina edasise lagunemise väljavaated praegusel ajal märksa hirmutavamalt tõenäolised kui Krimmi üleandmise väljavaated sellel sajandil.

Nende viie aastaga on kunagisest, Kiievi ja Washingtoni vaatenurgast "mässulisest" poolsdaarest saanud suure Venemaa Föderatsiooni orgaaniline osa. Ja asi pole siin sugugi üksnes Krimmi sillas, mille raudteeosa käesoleval aastal käiku antakse ning maantee on juba saanud vaat et harjumuspäraseks osaks maastikust.

Ega ka uhiuute, nõelasilmast tulnud Tauria ja Balaklava soojuselektrijaamade ehituses, mille esimesed blokid praegu juba tegelikult täisvõimsusel töötavad, tagades poolsaare energiaturvalisuse. Ega ka Tauria-nimelises maanteetrassis või kõigile rahvusvahelistele standarditele vastava Simferopoli lennujaama avamises.

Kõige olulisemad muutused on nende aastatega toimunud nimelt inimeste teadvuses, kusjuures mitte ainult Krimmi elanike, vaid ka ülejäänud Venemaa kodanike puhul.

Seetõttu ei tekita kõikvõimalikud "poliitilised deklaratsioonid" isegi autoriteetse võimuorgani poolt, nagu seda on USA Kongress, Venemaa tavakodanikes praegu mingisugust vastukaja peale kerge itsituse.

Seevastu USA presidendist Trumpist on küll tõtt-öelda pisut kahjugi. Aga aidata ei saa me teda ometigi kuidagi (ja tõtt tunnistades ilmselt eriti ei tahagi). See-eest võime vaibumatu huviga kõrvalt vaadates jälgida, kas ta suudab tema enese võimuladviku poolt kõikjale üles riputatud keelumärkide labürindist läbi murda.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (93)

Peamised teemad