00:32 23. Mai 2019
Kuula otse
  • USD1.1171
  • RUB71.7625
Rootsi sõdur Teise maailmasõja ajal, illustreeriv foto

Kui kõnelevad arhiivid: Balti riigid mahitavad natsikurjategijaid

© Фото : Public Domain
Poliitika
lühendatud link
15343

Arhiividokumentide uurimine tõi välja paljud Teise maailmasõja ajal Balti riikides toime pandud kuriteod ja need toime pannud isikud. Need natside käsilased käivad ka täna SS-leegionäride mälestusüritustel. Vene ajaloolaste uurimuse üksikasjadest Sputnik Eesti materjalis.

TALLINN, 16. märts - Sputnik, Svetlana Burceva. Võib lõputult arutada erinevaid poliitilisi ja ideoloogilisi küsimusi, võib vaielda ühe või teise ajaloolehekülje tõlgendamise üle. Venemaa Teaduste akadeemia Venemaa ajalooinstituudi teadlase Aleksandr Djukovi sõnul jääb nendest vaidlustest alati välja põhimõtteline seisukoht - need, kes on teinud koostööd natsidega ja toime pannud kuritegusid, tuleb võtta vastutusele.

Ajaloolased: meil on tõendeid Eesti kollaborantide kohutavatest kuritegudest >>

Sputnik Eesti on juba kirjutanud kaheköitelise arhiividokumentide kogumiku "Rahvuslusest koostööni: Balti riigid Teise maailmasõja ajal" (v.k. - "От национализма к коллаборационизму: Прибалтика в годы Второй мировой войны") esitlusest, mis sisaldab dokumente Venemaa Föderatsiooni presidendi arhiivist, Venemaa FSB keskarhiivist, Venemaa Välisluure keskarhiivist, Vene Föderatsiooni Kaitseministeeriumi keskarhiivist, Venemaa Föderatsiooni Riigiarhiivist, Venemaa Riikliku sotsiaalpoliitilise ajaloo arhiivist ja Venemaa sõjaväearhiivist.

Dokumente uuriti kolm aastat, mille käigus avastati palju varem tundmatuid fakte ja nimesid, mis aitasid mõista sel ajal toimunud sündmuste varjatud seoseid.

Fondi "Ajalooline mälu" (v.k. – "Историческая память") uurimisprogrammide juht Vladimir Simindei, märkis, et kogumikus on dokumente sündmustest alates 1939. aastast kuni sõjajärgsete aastateni, mil Balti riikides oli juba moodustatud kolm NSV Liidu liiduvabariiki.

Dokumendid kinnitavad natside poolt koletuslike kuritegude toimepanemist. Aleksandr Djukovi sõnul aitasid läbiuuritud dokumendid mitte ainult "korrigeerida pilti Isamaasõja ajaloost, vaid muutsid ka oluliselt ettekujutust sellest ".

Kes ja millal alustas holokaustiga Balti riikides

Üht kogumiku teemadest alustas Aleksandr Djukov nii: "Kas teate, et 1939. aasta juulis, veel enne Teise maailmasõja puhkemist ja enne Saksamaa kallaletungi Poolale, valmistusid Leedu rahvuslased juba rünnakuteks juutidele?"

Tuleb välja, et juudi pogrommide korraldamiseks pöördusid leedu natsionalistid (sel ajal ei kuulunud Leedu veel NSV Liidu koosseisu) Saksamaa eriteenistuste ja need omakorda Saksamaa välisministeeriumi poole. Sellest sai alguse Saksamaa välisministeeriumi ja Saksa poliitilise politsei ulatuslik kirjavahetus, kus arutati raha andmist Leedu natsionalistidele, kes palusid juudi pogrommide korraldamiseks100 000 marka.

Pärast arupidamist vastas Saksamaa välisministeerium, et "loomulikult vastab juutide pogromm Kolmanda Reichi ideaalidele, kuid praegu, 1939. aasta juulis, on aeg selleks ebasobiv". Välisministeerium tegi ettepaneku maksta Leedu natsionalistidele kuus kuud 600-800 marka, et nad "esialgu sellega lepiksid".

Huumor miljonite tragöödia üle: Eestis ilmus koomiks "Hipster Hitler" >>

"See on oluline. See näitab, et Leedu holokausti ajaarvamist ei tohiks lugeda mitte alates 1941. aasta juunist, mil toimusid esimesed juutide mõrvad, ega isegi mitte 1940. aastast, mil Leedu aktivistide rinne (oktoobrist 1940 kuni septembrini 1941 tegutsenud Leedu iseseisvuse toetajate põrandaalune organisatsioon, mille eesmärk oli natsi-Saksamaa toetusel Leedu iseseisvuse taastamine – toim.) töötas aktiivselt välja antisemiitlikku juutide tagakiusamise programmi. Leedu puhul tuleks holokausti alguseks pidada 1939. aasta juulit," ütles ajaloolane.

Kuidas ameeriklased juute päästsid

Vladimir Simindei rääkis veel ühe ebameeldiva loo sellest ajast. Sõja keskel, aastatel 1943–1944 korraldas USA OSS (Office of Strategic Services - Strateegiliste teenistuste amet) läbi operatsiooni, mille eesmärk oli päästa juute Saksamaa poolt okupeeritud Balti riikidest, sealhulgas Lätist.

Руководитель исследовательских программ фонда Историческая память Владимир Симиндей
© Sputnik / Нина Зотина
Vladimir Simindei

OSS-l oli Rootsis rahandusatašee kattevarju all oma esindaja. Ameerika Ühendriikide juudiorganisatsioonid kogusid operatsiooni läbiviimiseks raha ja tegid ka teatud ettevalmistusi. Ameerika esindaja pöördus kohalike olude tundja - Läti endise suursaadiku Stockholmis V. Salnaise poole, kes osutus ägedaks antisemiidiks. Salnais pöördus omakorda mõnede kahtlaste tegelaste poole.

"Selle tulemusena olid nende hulgas, keda Läti kalurid raha eest Gotlandi saarele toimetasid, mitte juudid, vaid vastupidi, holokaustis osalenud inimesed. Kui nad päästsid juhuslikult ka ühe juudi naise, puhkes skandaal, sellepärast, et ta võis Läti patriootidest palju rääkida," ütles Simindei.

Ajaloolase sõnul on kogumikus ka fakte inimeste vägivaldsest kaasamisest koostööle. Dokumentide hulgas on vanausulise Minei Kartofelevi ütlused, kes värvati sunniviisiliselt ühte Eesti piirikaitserügementi.

Esimesel võimalusel läks Kartofelev ja tema seltsimehed Punaarmee poole üle ja rääkisid kohutavaid lugusid venelaste saatusest Eestis, eriti Piirissaarel. Simindei sõnul võib saare võrgulehelt leida 1938. aasta rahvaloenduse tulemused ja seal märgitud inimeste hulgas on ka nende nimesid, keda vanausuline oma tunnistuses mainis.

Ja selliseid lugusid on Simindei sõnul palju. Ajaloolane märkis, et dokumentide uurimine viis arusaamisele, et "rahvuslikult meelestatud inimesed otsisid viimase võimaluseni põhjust loota, et Baltimaades luuakse mingisugune autonoomia või Saksa protektoraat." Nad ei tundnud end kurjategijatena, õigustades oma tegevust vabaduse ideega.

Kaasaegsete poliitikute kahtlane loogika

Ajaloolaste sõnul on arhiividokumentide hulgas huvitavaid Nõukogude luure ülevaateid Balti pagulusorganisatsioonide tegevusest, eriti Rootsis.

Презентация двухтомника архивных документов От национализма к коллаборационизму: Прибалтика в годы Второй мировой войны в Международном мультимедийном пресс-центре МИА Россия сегодня в Москве
© Sputnik / Нина Зотина
Moskva-Tallinna videosillal rääkisid Venemaa ajaloolased uuest arhiividokumentide kogumikust

Simindei märkis, et nende andmete võrdlemine kättesaadavate välismaa allikatega näitab, et "Nõukogude julgeolekuasutustel oli üsna põhjalik ja täpne ülevaade nende emigrantide organisatsioonide tegevuse iseloomust ja üksikasjadest."

Mõned dokumendid räägivad kollaborantidest nõukogudevastases relvastatud vastupanuliikumises, mis enamikul juhtudel kujutas endas otsest banditismi, mis kestis veel mitu aastat pärast sõja lõppu.

Djukovi sõnul on väga huvitav teave niinimetatud Eesti ajutise presidendi Jüri Uluotsast, kes 1944. aastal kutsus eestlasi üles astuma Eesti SS-diviisidesse.

Moskva juhtis suursaadiku tähelepanu natsismi heroiseerimisele Eestis >>

"Nõukogude luure dokumendid räägivad Uluotsa elust Rootsis, kuhu ta põgenes 1944. aastal ja kus püüdis kujutada Eesti valitsuse loomist seal. Kahjuks peetakse Eestis Jüri Uluotsa ametlikult Eesti ajutiseks presidendiks. Tegelikult on see minu jaoks väga üllatav," ütles Aleksandr Djukov.

"Kui Eesti ametivõimud peavad Uluotsa Eesti ajutiseks presidendiks, tunnistavad nad sellega ka vastutust Eesti noorte üleskutsumise eest astuda SS-leegionisse ja tegelikult panevad end Hitleri-vastase koalitsiooni vastaste ridadesse, riikide hulka, kes võitlesid Hitleri poolel," selgitas ajaloolane.

Üldiselt on mõnede Balti riikide poliitikute loogika sageli üllatav. Igal aastal korraldavad tänaseks juba vanaks jäänud SS-lased ja nende mõttekaaslased Balti riikides vabalt oma mälestusüritusi ja keegi ei jälita neid minevikus toime pandud kuritegude eest.

Sellega seoses võivad avaldatud arhiividokumendid ajaloolaste sõnul muuta praeguseid ettekujutusi tegelikkusest.

Nii on kogumikus väga huvipakkuvaid dokumente, mille järgi on võimalik tuvastada SS-leegionäride osalemise mehhanism karistusoperatsioonides.

"SS-obersturmbannführer Viktor Kiršteinsi, 19. Waffen-SS Grenadierdiviisi ülema abi ütluste kohaselt valiti igast kompaniist välja teatud arv inimesi, kellest moodustati ühendkomandod, mis osalesid salajase välipolitsei juhtimisel külasid põletamises, elanikkonna küüditamises ja sellele vastupanijate hävitamises," märkis Simindei.

Simindei sõnul näitab veel elus olevate SSlaste tähelepanelik uurimine, kes neist osalesid karistusoperatsioonides, samuti holokaustis ja Leningradi blokaadis. Need teod on kogu maailma kogukonna ja rahvusvaheliste õigusnormide kohaselt tunnistatud kuritegudeks.

Riias korraldatavate SS-laste mälestuspäeval marssivad isikud võivad osutuda sellistes kuritegudes osalenuteks. Nüüd saab neid arhiividokumentide abil identifitseerida. Aegumistähtaega sel juhul ei kohaldata.

Презентация двухтомника архивных документов От национализма к коллаборационизму: Прибалтика в годы Второй мировой войны в Международном мультимедийном пресс-центре МИА Россия сегодня в Москве
© Sputnik / Нина Зотина
Moskva-Tallinna videosillal rääkisid Venemaa ajaloolased uuest arhiividokumentide kogumikust

"Vaatamata nõukogude ajal kehtinud seaduste rangusele pääsesid paljud neist karistusest tunnistajate puudumise tõttu ja seetõttu, et nad elasid võõraste dokumentide ja nimede all. See on endiselt veel asjakohane," ütles Vladimir Simindei.

"Kangelaste" nimed on saanud avalikuks

Sputnik Eesti on juba kirjutanud Aleksandr Djukovi väidetest, et rahvusvahelise õiguse ja arhiividokumentide alusel on Vene Föderatsiooni riigiasutustel täna kõik alused esitada süüdistused praegu veel elavatele SS-lastele kuritegude eest, mille eest natsid Nürnbergi protsessil vastutasid.

Koos oma kolleegidega vaatas Djukov tähelepanelikult läbi viimase Riias toimunud SS-laste marsi filmimaterjali, mille järgi õnnestus tuvastada mitu üritusel osalejat, kes figureerisid ka arhiividokumentide kogumikus.

Ajaloolane otsustas avalikustada nende nimed: Mārtinš Balatis 15. Läti Waffen- SS Grenadier-diviisist; Haris Freimanis 19. Läti Waffen-SS Grenadier-diviisist; Edgar Vaivaris 15. Läti Waffen-SS Grenadier–diviisist.

"Need inimesed osalevad SS-laste marssidel. Neid inimesi tunneme me nägupidi. Me teame nende elulugu, me teame nende minevikku. Ma loodan, et nende inimeste suhtes algatavad Venemaa õiguskaitseasutused kriminaalmenetluse, sest kuriteod, isegi kui naaberriik neid kurjategijaid kaitseb, ei tohiks jääda karistamata," ütles Aleksandr Djukov.

Läti SS-leegionäride kokkutulek
© Sputnik / Сергей Мелконов

Ajaloolane märkis, et koos Läti SS-lastega marsivad Riias ka nende toetajad ja noored natsiorganisatsioonidest mitte ainult Lätist, vaid ka Leedust, Eestist ja Ukrainast.

"Mõned Ukraina neonatside esindajad töötavad selle riigi õiguskaitseasutustes. Nende inimeste identiteedid tuleb samuti kindlaks teha," märkis ajaloolane ja lisas, et teadlased ja kirjastajad edastavad oma uurimistulemused Venemaa õiguskaitseasutustele.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et kaheköitelises arhiividokumentide kogumikus "Rahvuslusest koostööni: Balti riigid Teise maailmasõja ajal" sisaldub 175 arhiividokumenti, millest 52% avalikustatakse esmakordselt.

Arhiividokumentidele on lisatud ka nendes mainitud isikute biograafilised andmed. Kogumik on üles ehitatud nii, et iga dokument ei illustreeri mitte kontekstist väljarebitud fakti, vaid osa ajaloolisest perioodist, mis sobitub sel ajal toimunud sündmuste laiemasse konteksti.

Samal teemal

Eesti ei toetanud ÜRO-s Venemaa resolutsiooni võitlusest natsismi ülistamisega
Kuidas Venemaa Eestit natsismi ülistamise eest karistada võib
Sputnik Eesti ajakirjanikku ei lubatud Waffen-SS kokkutulekule Sinimägedes
Venemaa välisministeerium Waffen-SS monumendist Eestis nördinud
Moskva juhtis suursaadiku tähelepanu natsismi heroiseerimisele Eestis

Peamised teemad