03:36 17. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1265
  • RUB72.3880
Kiiev ei näe katastroofi seal, kus see on, illustreeriv foto

Kiiev ei näe katastroofi

© Sputnik / Ruslan Krivobok
Poliitika
lühendatud link
Dmitri Lekuhh
9011

Ukraina välisminister Pavel Klimkin ei näe mingit katastroofi oma riigi töövõimelise elanikkonna massilises lahkumises välismaale, kuigi kinnitab diplomaatiliselt, et peab tööjõu väljarännet "megaväljakutseks".

Dmitri Lekuhh, RIA Noovsti

"Ukrainlased on sunnitud lahkuma Ukrainast välismaale tööle. See ei ole katastroof, kuid on Ukrainale megaväljakutse." See pole ministri väljaütlemises kõige huvitavam. Sellised Euroopasse (loomulikult mitte agressorriiki) lahkuvad ukrainlased, usub Klimkin, peaksid saama õiguse omandada teise kodakondsuse, säilitades seejuures Ukraina oma.

Tööränne Eestisse mullu enam kui kahekordistus >>

See tähendab, et minister saab suurepäraselt aru, et tänapäeva Ukraina töötavate töömigrantide lõppeesmärk ei ole "lahkuda ajutiselt raha teenimise eesmärgil", vaid "igaveseks". Ja kui see pole riigi välisministrile "katastroof", siis on ministri või riigiga, mida ta esindab, midagi valesti.

Selgitame, millest jutt. Kohaliku sotsiaalpoliitika ministeeriumi ametlike andmete kohaselt läheb ainuüksi hooajatöödele igal aastal üheksa miljonit selle õnnetu riigi kodanikku. Viimastel aastatel kasvavad need arvud kiiresti ja selles pole midagi üllatavat.

Tööga on Ukrainas nagu on. Seepärast läheb ainuüksi Ukraina ametliku statistika kohaselt igal aastal välismaale tööle umbes 20 protsenti elanikkonnast: vastasel juhul poleks neil üldjuhul võimalik elus püsida. Ja öelda, et need Ukraina statistikaandmed on "pisut ebatäpsed", tähendab öelda mitte midagi. Ainuüksi

Venemaal töötab erinevate allikate andmetel registreerimata kolm kuni viis miljonit inimesest, kellest Ukraina riiklikus statistikaametis midagi ei teata, sest nad teevad seda mitteametlikult. Kuid ka see on tühiasi: esiteks, seda arvestatakse riigi "kogu", mitte "töövõimelisest" elanikkonnast. Mis on pehmelt öeldes ebaõige.

Teiseks, arvutati "ametliku statistika alusel", mille kohaselt (vastavalt Statistikaameti andmetele) elas riigis 1. jaanuari 2018 seisuga püsivalt 42,2 miljonit inimest.

Sellesse "kodanike ja maksumaksjate koguarvu" on usinad Ukraina statistikud loomulikult lülitanud mitte ainult Donbassi, vaid ka juba viis aastat Venemaa koosseisus oleva Krimmi elanikud ja ka need, kes on igaveseks ära sõitnud ja oma Ukraina passi olemasolugi ära unustanud.

"Kasige koju!" - kuidas Ukraina töölisi Euroopas vastu võetakse >>

Üldiselt peetakse Ukrainas statistikat ainult dokumentide alusel ning viimane üleukrainaline rahvaloendus toimus kaugel ja suhteliselt jõukal 2001. aastal. Kuid isegi nende Ukraina andmete kohaselt ja võttes arvesse Krimmi ja Donbassi elanikkonda, moodustas majanduslikult aktiivne elanikkond (vanuses 15–70 aastat) 2001. aastal 22 056, 9 tuhat inimest ehk 20 247,9 tööealises vanuses inimest.

Kui neid andmeid võrrelda Ukraina sotsiaalpoliitika ministeeriumi ametlike andmetega, on lihtne veenduda, et peaaegu pool riigi majanduslikult aktiivsest elanikkonnast sõidab hooajatöödele välismaale. Ja kui see ei ole riigi jaoks katastroof, siis ei julge isegi eeldada, et praegused Kiievi ametivõimud kavatsevad seda katastroofiks pidada. Kui see pole täielik apokalüpsis, siis pole selleni enam palju jäänud.

See, mis on kõikidel meelel ja Pavel Klimkinil keelel, on üsna lihtne: praegune Kiievi eliit ise ei suhtestu kuidagi territooriumi ja elanikkonnaga, mida ta kontrollib, tegutsedes üksnes "koloniaalhalduritena". See tähendab, et nende ülesanne on absoluutselt primitiivne: röövida territooriumi ja elanikkonda metropoli huvides (ja ka ennast unustamata) nii palju kui võimalik, küll pärast ära viiakse.

Hindamata "enamuse töövõimelise ja majanduslikult aktiivse elanikkonna lahkumist "katastroofiliseks" pole sellisel riigil "tulevikku" - ja need pole mitte abstraktsed järeldused, vaid lihtsalt igav numbrite keel.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

Samal teemal

Ukraina suursaadik leidis oma kodumaal "Euroopa lätted"
Ukraina president Petro Porošenko kutsus taas oma riiki agressoriks
Porošenko võrdles Ukraina eurointegratsiooni anekdoodiga ja lõi tantsu
Turtšõnov teatas Ukraina rahva väljasuremise ohust
Saksa poliitik oli Putiniga päri: kõik Ukraina presidendid on sulid
Tagid:
majandus, poliitika, töö, ühiskond, Ukraina

Peamised teemad

  • Sabantui Tallinnas

    Tallinnas Tornide väljakul kogunes sadu pealinna elanikke ja külalisi, lauljaid-tantsijaid ja diplomaate, et tähistada 4. üleeuroopalist folkloorifestivali Sabantuy.

    23
  • Kallis lõbu: palju maksab Venemaa heidutus, illustreeriv foto

    European Reassurance Initiative rahastamine näeb ette "USA vägede edasise suurendamise" ja "Venemaa agressiooni heidutuse" Euroopas. Nii kulutatakse 800 miljonit dollarit "kaitserajatiste ehitustöödele, allveelaevatõrjerelvadele ja muudele kiireloomulistele prioriteetidele, mis heidutavad Venemaad". Balti riikidele on see hea uudis.

    34
  • Eesti lapsed

    Eesti konservatiivid näevad võõrtööliste arvukuse kasvus ohtu Eesti riigile, mistõttu eestlaste osakaal elanikkonnas väheneb. Vähemusrahvuste Esindajate Koja juht Rafik Grigorjan kommenteeris neid EKRE kartusi Sputnik Eestile.

    41