10:46 24. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1065
  • RUB72.9469
Eesti ja Venemaa lipud

Politoloog: Eesti ja Venemaa presidentide kohtumise võimaluste koridor on kitsas

© Sputnik / Вадим Анцупов
Poliitika
lühendatud link
President Kaljulaidi visiit Moskvasse (30)
11810

Rääkimine Eesti ja Venemaa vahelise poliitilise dialoogi taasalustamisest eeldab, et niisugune suhtlemine kunagi ka eksisteeris. Paraku pole mingeid normaalseid suhteid olnud juba alates 1991. aastast, teatas Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš.

TALLINN, 3. aprill — Sputnik. Eesti ja Venemaa vahelistes suhetes on olnud palju teravaid hetki ja probleeme, kuid Eesti president Kersti Kaljulaidi soov tulla Moskvasse töövisiidile ja kohtuda president Vladimir Putiniga jääb faktiks.

Olukorda analüüsis Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president, Peterburi Riikliku Ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonna professor Nikolai Meževitš oma Sputnik Eestile antud kommentaaris.

Tema arvates peaks Eesti ja Venemaa vahelise poliitilise dialoogi taasalustamine eeldama, et selline suhtlusvorm kunagi ka eksisteeris. Paraku - lisas ekspert - on alates 1991. aasta oktoobrist kuni tänase päevani igasugune suhtlus olematu: "Kahepoolsete suhete kogu diplomaatilist ajalugu iseloomustab Eesti poole soov saada rohkem ühepoolseid eeliseid."

Nii oli see Venemaa vägede väljaviimist käsitleva lepingu ettevalmistamisel, piirilepingu sõlmimisel, kokkuleppega piiriäärsete alade ühistegevuse osas (mida Meževitši sõnul ei ole siiani rakendatud), kodakondsuse küsimuses ja muudelgi teemadel.

Peskov: Putini kohtumist president Kaljulaidiga valmistatakse ette >>

"Loomulikult sureb lootus viimasena. Kuid 28 aastat on rohkem kui piisav, et igasugune lootus hääbuda jõuaks," usub Meževitš.

Mille üle kohtumisel nõu pidada saaks

Kui Eesti ja Venemaa presidentide kohtumine toimub, siis Nikolai Meževitš sõnul on raske määrata teemade ringi, mis mõlemat poolt huvitada võiksid. Eksperdi arvates ei ole koosoleku jaoks isegi "minimaalset positiivset tegevuskava":

"Eesti seisukohad Venemaa suhtes peamistes välispoliitilistes ja majanduslikes küsimustes ei kujunenud mitte Toomas Hendrik Ilvese ega Arnold Rüütli ajal - üldises mõttes formaliseeriti need juba Lennart Meri päevil."

Karm russofoobne retoorika on jätkunud juba 28 aasta vältel, võiks Eesti positsiooni lühidalt kokku võtta.

Meževitš on veendunud, et seda seisukohta Eesti muutma ei hakka. Esiteks, puudub selleks soov. Teiseks, kuna on kahtlane, kas Läänepoolsed partnerid üldse lubaksid Eestil seda teha?

Sellele vaatamata, lisas ekspert, jääb intriig püsima. Ta pakkus välja teemasid, mis mõlemat presidenti kindlasti huvitada võiksid - ökoloogia ja piiriülene koostöö.

"Mille üle veel arutleda võiks? Aga rohkem polegi midagi," lõpetas Nikolai Meževitš.

Tema arvates on kahe presidendi dialoogi "võimaluste koridor" üsna kitsas, kuid see on siiski olemas.

Politoloog Kaljulaidi Moskva-visiidist: nii need asjad ei käi >>

Nagu Sputnik Eesti juba teatas, sai Moskva tõepoolest Eestilt taotluse kahe riigipea tippkohtumiseks. Seda kinnitas Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov. Tema sõnul on tippkohtumine praegu juba ettevalmistamisel.

Kaljulaid saabub Moskvasse 18. aprillil vabariigi saatkonna restaureeritud ajaloolise hoone avamiseks. Eestis hinnati tema otsust Moskvasse sõita küllaltki kahemõtteliselt.

Teema:
President Kaljulaidi visiit Moskvasse (30)

Samal teemal

Presidendi kantselei palus kohtumist Vladimir Putiniga
Tagid:
Moskva, Kersti Kaljulaid, Vladimir Putin, tippkohtumine, presidendid, Eesti, Venemaa

Peamised teemad