09:20 17. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1025
  • RUB70.8212
NATO tippkohtumine Brüsselis

Kuidas Nõukogude Liit NATO-sse astuda üritas

© REUTERS / Yves Herman
Poliitika
lühendatud link
NATO idarindel (238)
12640

7. mail 1954 tegi Moskva ametliku ettepaneku Nõukogude Liidu ühinemiseks NATO-ga. Miks Nõukogude valitsus sellise enneolematu sammu ette võttis? 

TALLINN, 7. mai — Sputnik. Kuni 1991. aastani oli hiljuti oma 70. aastapäeva tähistanud Põhja-Atlandi Liidu peamine potentsiaalne vastane Varssavi Lepingu Organisatsioon eesotsas NSV Liiduga. Kuid oli ka hetk, mil vastased võisid ühineda: täpselt 65 aastat tagasi, 7. mail 1954 tegi Moskva ametliku ettepaneku Nõukogude Liidu ühinemiseks NATO-ga. See algatus lükati siiski tagasi. Miks Nõukogude valitsus sellise enneolematu sammu ette võttis, järgnevas RIA Novosti materjalis. 

Leppimiskatse

12 riigi poolt aprillis 1949 asutatud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) loodi kollektiivseks enesekaitseks võimaliku agressori, eelkõige NSV Liidu vastu. Nõukogude juhtkond püüdis allianssi laienemist takistada. Majanduslike ja diplomaatiliste meetoditega suutis Moskva veenda NATOga mitte ühinema Rootsit, Norrat ja Soomet.

Nõukogude Liit pidas NATOt mitte kaitseorganisatsiooniks, vaid agressiivseks liiduks. NSV Liit oli ainus Hitleri-vastase koalitsiooni riik väljaspool NATOt. Moskva rõhutas, et blokk muutuks siiski kaitseorganisatsiooniks, kui ta võtaks ka Nõukogude Liidu oma ridadesse. 1954. aasta märtsis saadeti Kremlist ametlik taotlus NSV Liidu liitumiseks NATO-ga.

"Sel juhul ei oleks Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon enam riikide suletud sõjaline liit," märgiti dokumendis, "See oleks avatud ka teistele Euroopa riikidele, mis koos tõhusa kollektiivse julgeoleku süsteemi loomisega oleks oluline vahend üldise rahu tugevdamisel. Nõukogude valitsus usub, et need küsimused on võimalik lahendada kõigi asjaomaste riikide hüvanguks ning see aitaks luua püsiva rahu ja julgeoleku kõigile rahvastele." 

Euroopa riigid kulutavad kaitsele Venemaast viis korda rohkem >>

Poolteist kuud hiljem, 7. mail 1954 avaldati ametlik keeldumine järgmises sõnastuses: "Organisatsiooni liikmed ühendasid oma kaitsejõud, et tagada kollektiivne julgeolek, mida nad ei suutnud pakkuda individuaalselt Nõukogude Liidu sõjalise ülekaalu eest, mille ta saavutas Euroopas alates 1945. aastast ja mis on suunatud Lääne poliitilise, majandusliku ja sõjalise süsteemi laienemise vastu. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on eranditult kaitseiseloomuga". 

Rõhutati, et NATO riigid vahetavad teavet vabalt ja täies mahus ning kõik otsused langetatakse ühehäälselt. Nõukogude Liit saaks alliansi liikmena vetostada kõiki otsuseid, mis ühist kaitsesüsteemi ohustaks.

Diplomaatiline käik

Ajakirja Rossija v globalnoi politike (e.k. Venemaa globaalses poliitikas – toim.) peatoimetaja Fjodor Lukjanovi sõnul teadis nõukogude juhtkond väga hästi, et nende taotlus lükatakse tagasi. "Pigem oli see propagandistlik käik: me näitasime head tahet, teie aga lükkasite selle tagasi," selgitas RIA Novosti ekspert, "Üldiselt on raske ette kujutada, et keegi tollasest Nõukogude juhtkonnast oleks tõsimeeli pidanud võimalikuks NSV Liidu astumist NATO-sse, kuid Moskva tahtis näidata, et mitte NSV Liit ei taotle maailma lõhestamist, et me oleme valmis liituma, kuigi 1954. aastal oli kõik juba selge - see oli külma sõja kõrgaeg, Korea sõja lõpp." 

SIPRI: Venemaa ei ole enam viie suurima sõjalise eelarvega riigi hulgas >>

Samal arvamusel on ka sõjaajaloolane Jevgeni Norin. "Niipalju kui ma hinnata saan, ei kavatsenud keegi tõsimeeli NATOga liituda," kommenteeris ta RIA Novostile. "Asja mõte oli selles et panna Põhja-Atlandi bloki loojad, kes rõhutasid selle väidetavat kaitseolemust ja mittesuunatust NSV Liidu ja rahvademokraatiamaade vastu, ebamugavasse olukorda."

Äärmiselt ebatõenäolisel juhul, kui taotlus olekski heaks kiidetud, lisas ekspert, oleks Nõukogude Liit maailma tugevaima sõjalise blokiga liitunud ja tal oleks tekkinud võimalus seda seestpoolt mõjutada. 

"NATO mõistis samuti väga hästi, et Nõukogude ettepanek oli, nagu nad nüüd öeldakse, "trollimine"," ütles Norin, "nad ei vastanud isegi järsult, vaid suisa häbematult: "Ettepaneku ebareaalne sisu ei ole arutelu väärt."

Arvestades diplomaatilise keele reegleid tähendab see peaaegu et tagahoovisõimu. Nõukogude Liidu sellised algatused olid suunatud eelkõige sellele, et Lääne-maailma juhid hakkaksid end õigustama."

Põhjuse leiab alati

Igal juhul on NATO üks maailma mõjukamaid rahvusvahelisi sõjalisi organisatsioone. Ja kuigi NSVL on juba ammu kadunud ja Varssavi Lepingu Organisatsioon oma tegevuse lõpetanud, jätkab allianss laienemist. Praegu on NATOs 29 riiki, järgmine liige on Põhja-Makedoonia.

Loodetakse, et varem või hiljem ühinevad Põhja-Atlandi blokiga ka Ukraina ja Gruusia. Kusjuures kõige rohkem laienes organisatsiooni just külma sõja lõppedes: aastatel 1999 kuni 2017 liitus organisatsiooniga 13 riiki.

NATO säilitamist pärast Nõukogude Liidu lagunemist seletati vajadusega kindlustada demokraatia ja stabiilsus Kesk- ja Ida-Euroopas. 1999. aastal lõppes see Jugoslaavia pommitamisega. Sõjaline operatsioon, kus sai kannatada tsiviilelanikkond, kestis 78 päeva. Tagajärjeks olid tuhanded ohvrid, hävitatud infrastruktuur - Jugoslaavia eksistentsi lõpp riigina.

Seda, kes on järgmine, näitab aeg. NATO on jõudnud Venemaa läänepiiride äärde. Balti riikides on loodud sobivad platsdarmid vägede paigutamiseks, võimsad löögijõud on koondatud Poolasse ja Rumeeniasse on paigutatud raketitõrjesüsteemid.

Teema:
NATO idarindel (238)

Samal teemal

Baltlaste hirmude tõttu muutsid rootslased turistide saare polügooniks
Rumeenia erioperatsioon Venemaa vastu kukkus läbi
Endine Saksamaa välisminister tegi ettepaneku Baltimaade kaitsmiseks Venemaa eest
Tagid:
NSVL, NATO

Peamised teemad