07:55 17. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1031
  • RUB70.6403
Siseminister Mart Helme

Mart Helme ei jaga Marine Le Peni russofiilsust

© REUTERS / INTS KALNINS
Poliitika
lühendatud link
Marine Le Peni visiit Tallinna (11)
83 0 0

Kuna Le Pen toetab samasooliste kooselu ja muid vasakpoolseid seisukohti, ei ole neil Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga väga palju ühisosi, tõdes EKRE esimees ja siseminister Martin Helme valitsuse pressikonverentsil, 9. mail, olles peaministri ülesannetes.

TALLINN, 10. mai — Sputnik. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Jaak Madisoni teatel külastab lähiajal Eestit Prantsuse parempopulistide liider Marine Le Pen.

Prantsuse Rahvusliidu korduvalt Kremli-sõbralikke seisukohti väljendanud liider Le Pen on muu hulgas öelnud, et NATO peaks muutma oma missiooniks võitluse terrorismi ja islamismiga ning selle raames peaks Venemaa astuma NATO-sse.

"Milleks on vaja NATO-t pärast NSV Liidu lagunemist? Selles seisneb peaküsimus. Kas ei peaks liidule andma uue missiooni - võitluse islamismi ja terrorismiga?" ütles Le Pen teleusutluses CNewsile, edastas Eesti meedia. "Selle missiooni raames peaks Venemaa astuma NATO-sse."

Pärast kohtumist Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ütles Marine Le Pen, et Putin kehastab "uut nägemust" maailmast.

President Kersti Kaljulaid valitsuse ametissevannutamisel Riigikogus.
© Фото : INTS KALNINS

Euroopa Liidus on võimu võtmas selle hävitajad>>

Madison lubas lähipäevil Le Peni külaskäigu kohta avalikkusele rohkem teavet anda.

Le Pen on öelnud intervjuus ERRile, et Venemaa ei ole okupeerinud Ukrainat ning Krimm liideti Venemaaga legaalselt, vahendas portaal Pealinn.

Samuti rääkis Le Pen, et Ukrainas toimus riigipööre ning riigi tänased juhid on petised, keda toetavad natsid.

"Ma võiks nii öelda, et põhimõtteliselt kutsus Marine Le Pen ennast ise meile külla," rääkis 9. mail toimunud Valitsuse pressikonverentsil peaministri kohustustes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juht Mart Helme.

"See, mis toimub Euroopas nö rahvuslikul tiival, mida meie ajakirjandus nimetab ebaadekvaatselt parempopulistlikuks ja paremäärmuslikuks. Ma pean ütlema, et teie informatsioon meie erimeelsuste kohta on puudulik."

Helme sõnul toetab Le Pen omasooliste kooselu ning paljusid muid vasakpoolseid seisukohti, mida EKRE ei toeta. Ühiste puutepunktidena toob Helme välja aga Euroopa edasise bürokratiseerumise ja võimu koondumisega Brüsseli – Euroopa Komisjoni kätte.

Politico: Trump ähvardas USA NATO-st välja viia>>

EKRE ja Le Pen näevad Euroopa tulevikku rahvusriikide liiduna, mitte föderatsioonina.

"Mis puutub Krimmi, siis me oleme väga selgelt artikuleerinud, Krimmi annekteerimine on meile vastuvõetamatu. Me muide seostame Krimmi annekteerimist ja seda, mis toimub Ida-Ukrainas, seda, mis on toimunud Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ka Eesti territooriumiga, mis on jätkuvalt 5,2 protsenti Tartu rahu järgsest territooriumist aga Venemaa kontrolli all," rääkis Helme.

"Kui me muretseme Krimmi pärast, siis sõbrad – muretseme ka selle pärast, et 5,2% Eesti territooriumist on endiselt Venemaa Föderatsiooni kontrolli all ja Venemaa Föderatsioon ei taha seda meile tagastada, ei taha meile maksta selle eest kompensatsioone, ei taha isegi sel teemal läbirääkimisi pidada."

Helme rääkis, et kui me muretseme Lõuna-Osseetia ja Krimmi pärast, siis peame muretsema ka oma territooriumi pärast – nii pole meil topeltstandardeid.

"Meil on väga palju erimeelsusi Marine Le Peniga, aga loomulikult oleme me huvitatud sellest, et järgmises Euroopa parlamendis rahvusmeelsed jõud oleks võimalikult tugevad."

Le Pen tegi ettepaneku Venemaa NATO-sse kutsuda>>

EKRE tahab näha Euroopat konkureerivate riikide ja seda kaudu Euroopat innovatiivselt edasiviiva jõuna, mitte ülebürokratiseeritud, ületsentaraliseeritud ebademokraatliku moodustisena, mille suunas on Euroopa viimasel ajal liikunud.

"Me ei jaga kindlasti Le Peni russofiilsust."

Eesti on sõlminud 2005. aastal Vene Föderatsiooniga piirilepingu.

"Kumbki pool pole suutnud ega jõudnud ega tahtnud seda lepingut ratifitseerida," rääkis Helme. "Eesti soov on olnud, et Vene Föderatsioon tunnustaks Tartu Rahu lepingut Eesti vabariigi sünnidokumendina, sünnitunnistusena, nagu Lennart Meri on seda nimetanud. Vene Föderatsioon on keeldunud seda tegemast."

Prantsusmaa Rahvusrinne partei muudab nime>>

Helme sõnul on nii EKRE kui ka Isamaa seda meelt, et Vene Föderatsioonilt tuleb seda kinnitust kindlasti oodata.

"Me ei hakka loomulikult Venemaaga Petserimaa ega Narva jõe taguste alade pärast sõdima ja ma arvan, et ka Venemaa ei kuuluta meile selle pärast sõda," rääkis Helme.

"Aga nii nagu Jaapan on valmis kannatlikult valmis ootama Kuriili saarte küsimuse lahendamist jumal teab, millises tulevikus, nii ka meie oleme valmis kannatlikult ootama, et me selle küsimuse saaksime lahendatud mõlamaid pooli rahuldavalt ja juriidiliselt korrektselt rahvusvahelise õiguse kohaselt lahendatud."
 

Teema:
Marine Le Peni visiit Tallinna (11)
Tagid:
EKRE, Prantsusmaa, Eesti, valitsus, Mart Helme, Marine Le Pen

Peamised teemad