17:09 15. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1096
  • RUB71.2243
EKRE esimees Mart Helme.

Eesti siseminister esitab Venemaale territoriaalseid nõudmisi

© AP Photo / Tanel Meos
Poliitika
lühendatud link
17810

Siseminister Mart Helme sõnul hoiab Moskva oma võimu all "rohkem kui viit protsenti Eesti territooriumist" ega soovi seda ei tagastada ega selle eest hüvitist maksta. Nüüd kuulub Ivangorod ja Narva jõe tagune ala Leningradi oblasti ja Petserimaa Pihkva oblasti koosseisu.

TALLINN, 10. mai — Sputnik. Eesti siseminister Mart Helme sõnul on Tallinnal lahendamata territoriaalsed nõuded Venemaa vastu, teatab RIA Novosti. Tema sõnul hoiab Moskva oma võimu all "rohkem kui viit protsenti Eesti territooriumist". Minister nimetas seda olukorda topeltstandardiks. Helme märkis, et Vene pool ei taha neid territooriume loovutada ega nende eest hüvitist maksta. 

Minister rõhutas, et Eesti ei kavatse Venemaaga selle pärast sõdida, kuid ootab, et olukord lahendataks rahvusvaheliste kohtute abiga.

Helme juhitav Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on vastu Venemaaga sõlmitud piirilepingu ratifitseerimisele. Erakonna arvates on see dokument vastuolus riigi põhiseadusega, kuna loovutab Moskvale 1920. aasta Tartu rahulepingu järgse Narva jõe taguse ala ja osa Petserimaast.

Eesti–Vene piirialale investeeritakse pea kolmkümmend viis miljonit >>

1944. aastal tagastati kunagised Venemaa territooriumid Vene NFSVle. Nüüd kuulub Ivangorod ja Narva jõe tagune ala Leningradi oblasti ja Petserimaa Pihkva oblasti koosseisu. Venemaa pool peab Tartu lepingut ajalooliseks dokumendiks, mis ei ole õiguslikult siduv.

Rumalus ja kangekaelsus

Riigiduuma SRÜ asjade, Euraasia integratsiooni ja kaasmaalastega suhete komitee esimehe asetäitja Konstantin Zatulin märkis, et Venemaa vastu esitatud territoriaalseid nõudmisi arutati Eesti valitsuskoalitsiooni moodustamisel. 

Konstantin Zatulin
© Sputnik / Александр Натрускин
Константин Затулин

"Arvestades valimiste tulemusi, sattus see küsimus taas sisepoliitilistesse tõmbetuultesse," märkis poliitik. Tema arvates üritab Tallinn tekitada piirikonflikti Moskvaga ja see ei saa hästi mõjuda Eesti praegusele ja pikaajalisele välispoliitikale. 

Eesti ja Venemaa soovivad kiirendada piiriülest reisirongiliiklust >>

"Usun, et see riik, nagu ka Läti ja Leedu, läks väiksema vastupanu teed, soovides luua konfliktivälja Venemaaga. Täna näeme me kõigis neis riikides elanikkonna vähenemist, tööstuse kokkuvarisemist, väga keerulisi ja ebasobivaid tingimusi kaubanduse arenguks," selgitas Zatulin telekanalile RT. Ta lisas, et sellises olukorras ilmneb selgelt ka Eesti poliitikute rumalus ja kangekaelsus.

Katse end õigustada

Venemaa Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komitee esimehe asetäitja Andrei Klimkin rõhutas intervjuus raadiojaamale Govorit Moskva, et mingit alust selliste territoriaalseteks nõueteks ei ole.

"Kui nad selle asjaga tõsiselt tegelema hakkavad, siis ei ole see kõik nende huvides. Arvan, et see, kes niimoodi rääkis, toimis partisani kombel ja vaevalt et Eesti president, kes külastas meie riiki mitte eriti kaua aega tagasi, oleks sellist küsimust tõstatanud" - jagas senaator oma arvamust. 

Parlamendiliige märkis, et Helme avaldus on "kas jama või katse endale sõrmest välja imetud ajalooga kuulsust koguda".

Osa riigisisestest poliitilistest võitlustest

Venemaa Teaduste Akadeemia maailmamajanduse ja rahvusvaheliste suhete instituudi Euroopa uuringute keskuse vanemteadur Vladimir Olentšenko usub, et Eesti parempoolsed poliitilised jõud keskenduvad konstruktiivse programmi puudumisel venevastasele retoorikale. Ta tuletas meelde, et Eesti territooriumi "kuulumise" küsimus Venemaale on juba ammu lahendatud.

"Koostati piirilepingu tekst. Kuid kahjuks lisasid need samad parempoolsed jõud dokumendi ratifitseerimisel omapoolse preambuli," tsiteerib RT eksperti. 

Olentšenko arvates näitab Helme avaldus teravat sisepoliitilist võitlust Eestis. Riigis on välja kujunenud kaks poliitilist tiiba - üks neist pooldab normaalseid suhteid Venemaaga ja teine aga õhutab ​​ russofoobset poliitika. Viimaseid toetavad eesti rahvuslased.

"Mõlemal erakonnal on parlamendis enamus ja seda ära kasutades suurendavad nad pingeid Venemaa-Eesti suhetes," selgitas ta.

Samal teemal

Eesti säilitab tõenäoliselt õiguse pretendeerida Ivangorodile
Eesti süüdistamine piirilepingu ratifitseerimise viibimises on alusetu
Suursaadik: Putini kohtumine Kaljulaidiga andis Eesti ettevõtlusele julgustavat lootust
Moskva: piirilepet ei ratifitseerita, kui Eesti oma käitumist ei muuda
Tagid:
vaidlusalune territoorium, Piirilepe, Eesti, Venemaa, Helme

Peamised teemad