07:37 26. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1065
  • RUB72.9469
Lennart Meri konverents

Andrei Kortunov: Eesti president poleks nagu Moskvas käinudki

© Фото : Riigikantselei
Poliitika
lühendatud link
7310

Vene politoloog Andrei Kortunov ei täheldanud Tallinnas Lennart Meri konverentsil Kersti Kaljulaidi esinemistes märke soovist mõjutada positiivselt EL ja Venemaa suhete arengut.

TALLINN, 21. mai — Sputnik. Tallinnas 17.-19. maini toimunud Lennart Meri välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika konverents ei lisanud Euroopa ja Venemaa dialoogi sisusse ega isegi tonaalsusesse praktiliselt midagi uut. 

Vaatamata ürituse korralduse, läbiviimise ja osalenud poliitikute väga kõrgele tasemele ning ürituse muljetavaldavale staatusele ei olnud konverentsi eesmärgiks ühiste probleemide konstruktiivne arutamine, ütles Venemaa rahvusvaheliste suhete nõukogu peadirektor Andrei Kortunov.

Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi esinemised Lennart Meri konverentsil olid Venemaa eksperdi sõnul ühekülgsed, enamasti triviaalsed ja Venemaa suhtes üldiselt ebasõbralikud. Nad peegeldasid Moskva suhtes kriitiliste Euroopa poliitikute seisukohti.

President Kaljulaid oleks nagu "Moskva visiidi unustanud"

Tuntud Vene politoloog lootis kuulda Eesti liidri hinnangutes ja toonis Moskva visiidist ajendatud muutusi. Kuid Kaljulaid kohtus tema enda algatusel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, ei leidnud ei visiit ise ega Euroopa ja Venemaa "valikulise koostöö" perspektiivid Kaljulaide esinemistes konverentsil mingit kajastust. 

Jäi mulje, et isegi Vladimir Putiniga dialoogi võimalust peetakse Tallinnas vastuvõetamatuks järeleandmiseks Kremlile, mida hinnatakse nõustumisena Venemaa poliitikaga ja tagasipöördumiseks 2014. aasta, st Ukrainas sündmuste eelsesse olukorda.

Kuid kas valmisolek dialoogiks, valmisolek partnerit kuulata, kompromisse otsida, pole siis nende samade Euroopa väärtuste lahutamatu osa, millest Eestis nii palju räägitakse, küsib Andrei Kortunov.

Venemaa senaator Tallinnas: Moskva kaitseb vene haridust Eestis >>

"Isegi arvestades Eesti minu teada keerulist sisepoliitilist olukorda ja kriitikat, mis presidendile Moskva visiidiga seoses osaks sai, oleks tema kohtumisel Venemaa liidriga teoreetiliselt pidanud olema mingi praktiline eesmärk ja see oleks pidanud riikidevahelistes suhetes ja poliitikute retoorikas kajastuma," ütles Andrei Kortunov, "kuid ma ei näinud mingeid muutusi, kuigi lootsin väga neid kuulda. Kõlasid ikka samad fraasid ja süüdistused, mis ei ole muutunud juba viimase viie aasta jooksul."

Virtuaalne "bastion" "idabarbarite" teel

Sama võib öelda paljude teiste konverentsil esinenud poliitikute, sealhulgas Gruusia presidendi Salome Zurabišvili ja Saksamaa kaitseministri Ursula von der Layeni esinemiste kohta. Nagu polekski nende aastate jooksul Venemaa-Gruusia kaubavahetus kiiresti kasvanud, nagu ei püüakski Angela Merkel ja Vladimir Putin leida ühiseid kokkupuutepunkte Süüria küsimuses, nagu polekski Venemaal ja Euroopa Liidul ühiseid seisukohti Iraani või Lähis-Ida rahuplaani küsimustes. Justkui Euroopa Liit polekski Venemaa peamine kaubanduspartner ja justkui polekski Venemaa maailma suurim Schengeni viisade saaja. 

Venemaa sõjaväelased demineerivad Palmyrat
© Sputnik / Ministry of defence of the Russian Federation

Praegune Venemaa ja Euroopa suhe on keeruline kombinatsioon vastasseisu ja koostöö elementidest, ütleb Andrei Kortunov. "Vastasseisu elemente on kahjuks hoopis rohkem. Aga kui me keskendume ainult neile, ja kui Eestis tajutakse Venemaad üksnes ohuna või, ütleme pehmemalt, probleemina, siis on väga raske edasi liikuda," ütles Venemaa politoloog, "ja siis tekib küsimus, kas Eesti praegune juhtkond on ikka tõesti valmis suhetes Venemaaga reaalselt edasi liikuma?

Ma rõhutan - mitte mingi ideaalse tuleviku Venemaaga, vaid selle ebatäiusliku ja mitte eriti mugava Venemaaga, mis eksisteerib praegu. Või tahetakse Tallinnas näha oma riiki "lääne tsivilisatsiooni "alistamatu bastionina", mis oleks tõkkeks "metsikutele idamaade hordidele", kellega pole isegi kõige väiksem dialoog põhimõtteliselt võimalik?"

Andrei Kortunovi arvates ilmutab Euroopa Liit seoses eelseisvate Euroopa Parlamendi valimistega teatud närvilisust ja kardab nn populistide ja euroskeptikute kasvavat mõju. Nende massiline ja lärmakas ilmumine Euroopa poliitilisele areenile osutus ilmselgelt ebameeldivaks ootamatuseks Euroopa Liidu traditsioonilisele koorekihile, kes ilmselgelt ei tea, mida selle kriisiga peale hakata.

Venemaa jätkuv kujutamine vaenlasena ja kõigi Euroopa probleemide taandamine "Moskva sepitsusteks" võib olla mõeldud Euroopa poliitikute "segi läinud ridade" korrastamiseks.

EL märkas liiga hilja Hiina probleemi

Isegi arvestades Lennart Meri traditsiooniliselt läänemeelse konverentsi eripärasid ja sellele vastavat osalejate valikut, valmistas selle kohtumise demonstratiivne huvipuudus igasuguse dialoogi ja vastastikku kasulike arutelude vastu Venemaaga politoloogile pettumuse.

Ekspert: Eesti presidendi sõnad näitavad "seda sama vastuolu" >>

Samal ajal märkis Andrei Kortunov konverentsi mitmeid huvitavaid teemasid ja muutusi Euroopa poliitikute seisukohtades, näiteks Hiina finants-majanduslikust "tungimisest" Euroopa turgudele. Euroopa Liit oleks justkui alles äsja teadvustanud, et Hiina ei ole enam mõni kauge eksootiline riik, millel ei ole mingit mõju Euroopa asjadele ega rahvusvahelisele poliitikale. 

Hiina lammutas EL ja USA vankumatu transatlantilise koostöö, illustreeriv foto
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Jääb mulje, et Euroopa pealinnades arvati, et Hiina jääbki Euroopa "koostetsehhiks", kus distsiplineeritud ja odava tööjõuga toodetakse Euroopa suurele turule vajaminevat kaupa. Vahepeal on Hiina muutunud tohutute rahaliste võimlustega majandusjõuks, mis tungib aktiivselt Euroopa Liidu majandusse ja poliitikasse, riigiks, kellega ei saa enam üleolevalt rääkida.

Tundub, et Euroopa Liit ei tea veel isegi, kuidas Hiinaga suhelda, kas ei peaks nüüd mitte Venemaad, vaid hoopis Hiinat pidama "vaenlaseks number üks" ja mida üldse selle kõigega peale hakata. Jääb mulje, et kui "uues Euroopas" varjutavad tavaarusaamad "Venemaa ohust" ikka veel silmapiirile kerkinud "Hiina väljakutset", siis "vanas Euroopas" peetakse juba just Pekingit Euroopa tuleviku peamiseks strateegiliseks probleemiks.

Samal teemal

Politoloog leiab, et Mart Helme võib Eesti ja Euroopa Liidu tülli ajada
Eesti ja Euroliit: kas otsus ühineda oli õige
Kaljulaid kritiseeris otsust taastada Venemaa õigused EN-is
Riigikogus kutsuti üles "rääkima Putiniga tugevuse keeles"
Tagid:
Kersti Kaljulaid, Hiina, rahvusvahelised õigusnormid, Lennart Meri konverents

Peamised teemad