14:35 20. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1207
  • RUB71.7360
 Venemaa Föderatsiooni alaline esindaja ÜRO-s Vassili Nebenzja

Ukraina keeleseadus rikub Minski kokkuleppeid, väitis Nebenzja

© Sputnik / Нэнси Сисель
Poliitika
lühendatud link
33 0 0

Venemaa palus korraldada ÜRO Julgeolekunõukogu istungi Ukraina keeleseaduse küsimuses, kuna peab seda Minski kokkuleppeid ja järelikult Julgeolekunõukogu resolutsiooni rikkuvaks, teatas Venemaa Föderatsiooni alaline esindaja ÜRO-s Vassili Nebenzja.

TALLINN, 21. mai — Sputnik. Esmaspäeval keeldus ÜRO Julgeolekunõukogu Ukraina keeleseaduse küsimust istungi päevakorda võtmast, selle käsitlemise poolt hääletas ainult viis riiki, edastas RIA Novosti.

"Julgeolekunõukogu andis täna sellele dokumendile oma hinnangu ennatlikult, kuna meie kindla veendumuse kohaselt on see otseselt vastuolus Minskis sõlmitud kokkulepete rakendamiseks ette nähtud meetmete kogumiga, mida Julgeolekunõukogu kiitis heaks ja toetas oma 2202. resolutsiooniga 2015. aasta veebruaris toetas ja mille heaks kiitis," ütles Nebenzja.

"Seega on tegemist Julgeolekunõukogu otsuste rikkumisega," lisas ta.

Mis saab sõprusest Ukrainaga: KaPo kardab "venekeelse tööjõu" sissevoolu>>

Ööl vastu 21. mail keeldus ÜRO Julgeolekunõukogu kuue häälega viie vastu nelja erapooletu juures menetlemast Venemaa järelepärimist, mis on pühendatud Ukraina hiljuti vastuvõetud keeleseadusele. See tähendab, et USA. Prantsusmaa, Suurbritannia, Poola, Belgia ja Saksamaa tõkestasid Julgeolekunõukogus Venemaa poolt algatatud erakorralise istungi.

"Ukrainas toimub meie silme all keeleline inkvisitsioon," leiab Vassili Nebenzja. "Riigis, kes kuulutab oma vastavust kõrgetele Euroopa standarditele, on niisugused sammud lubamatud."

Venemaa osapoole hinnangul on see rahvusvähemuste ja Ukraina venekeelse elanikkonna enamuse suhtes diskrimineeriv seadus Minski kokkulepete sisu ja vaimuga vastuolus.

Venelased eestlaste hõimu liual
© Sputnik / Вадим Анцупов

Rahvuslik anomaalia: mismoodi mitte-eestlasel Eestis edasi elada>>

Seadus näeb ette üksnes ukraina keele kasutamist kõigis eluvaldkondades (sisuliselt tohib teises keeles kõnelda ainult kodus suletud uste taga ja kirikus).

Venemaa alalise esindaja OSCE juures Aleksandr Lukaševitši hinnangul on ukrainlased faktiliselt jagatud ukraina keelt kõnelevateks kodanikeks ja "võõrasteks", kelle võimalused õppida, ravi saada ja muid sotsiaalteenuseid kasutada osutuvad vägagi piiratuiks.

Venemaa on juba palunud OSCE esindajalt meediavabaduse küsimustes Harlem Desirilt ja Euroopa Nõukogu vastavalt üksuselt hinnangut sellele seadusele.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov märkis omakorda, et seadus näeb ette erandeid inglise ja teistele Euroopa Liidu keeltele "ja see tähendab, et ainsaks ründesihiks on vene keel, mida räägib valdav enamik Ukraina kodanikest ning mis paljude jaoks on emakeel."

Riias toimus traditsiooniline leegionäride rongkäik
© Sputnik / Сергей Мелконов

Ukraina endine president Petro Porošenko allkirjastas seaduse ukraina keele riigikeelena toimimise tagamise kohta, mis sätestab eranditult vaid ukraina keele kasutamise sisuliselt kõigis eluvaldkondades.

Lavrov: poliitika vene keele suhtes Eestit ei kaunista>>

Ukraina parlament võttis selle seaduse vastu aprilli lõpul, kuid opositsiooni esindajad on esitanud taotluse selle tühistamiseks. Nende hinnangul rikuti selle menetlemisel seaduse vastuvõtmise protseduurireegleid ning otsus ise ei vasta põhiseadusele. Aga Raada on keeldunud seda seadust tühistamast.

Tagid:
Ukraina, Vassili Nebenzja, Minski kokkuleped, ÜRO

Peamised teemad