14:00 20. Juuni 2019
Kuula otse
  • USD1.1207
  • RUB71.7360
Deutsche Bank, illustreeriv foto

Deja vu: demokraadid leidsid USA presidendi perekonnast kahtlast Vene raha

© REUTERS / RALPH ORLOWSKI
Poliitika
lühendatud link
52 0 0

Deutsche Panga eks-töötaja on väidetavalt tuvastanud oma pangas mitmeid kahtlasi sularahatehinguid, milles osalesid Donald Trump ja tema väimees Jared Kushner , teatas The New York Times.

TALLINN, 23. mai — Sputnik. Kongress käivitas uue uurimise ja Deutsche Banki aktsiad langesid ajalooliselt madalaimale tasemele. Milles seisneb järjekordsete Trumpi vastu suunatud süüdistuste olemus ja kuidas Venemaa siia puutub – räägib meile RIA Novosti.

Kui ei saa nõuga, saab jõuga

Suutmata tõestada, et Moskva Donald Trumpi valimiskampaania ajal aitas, hakkasid tema vastased nüüd rääkima Venemaalt finantsabi saamisest.

USA Demokraatliku Partei peamine hääletoru The New York Times (NYT) avaldas endise Deutsche Banki töötaja Tammy McFaddeni loo mitmete kahtlaste rahaülekannete kohta Trumpi nõuniku ja väimehe Jared Kushneri ettevõtte ja Venemaa füüsiliste isikute vahel aastatel 2016-2017.

McFaddeni sõnul avastas ta need kanded 2016. aasta suvel valimiskampaania haripunktis: panga arvutisüsteem "liigitanud nad kahtlasteks".

Otsustades sellest USA pädevatele asutustele teatada, saatis McFadden aruande Deutsche Banki New Yorgi büroosse. New Yorgist saabus vastus, et nimetatud finantstehingutes ei olnud midagi ebaseaduslikku ning järelpärimine loeti ammendatuks ning audit lõpetati.

Ajaleht aga kirjutab, et see teave "tõstatab uusi küsimusi Jared Kushneri võimaliku osalemise kohta Trumpi valimiskampaanias ja tema hüpoteetilise koostöö üle Venemaa valitsusega seotud isikutega 2016. aasta valimiste ajal."

Teine katse

See on juba teine demokraatide katse Trumpi Deutsche Banki kaudu Kremliga siduda. Kaks aastat tagasi väitis seesama New York Times, et Saksamaa pank andis Donald Trumpile aastatel 2012–2015 rohkem kui 300 miljoni dollari suurused laenud golfiklubi ehitamiseks Floridas, hotelli jaoks Washingtonis ja pilvelõhkujale Chicagos.

Kuna tulevase presidendi rahaline seis olnud ajalehe väitel toona kahetsusväärses seisus, väljastati laene kolmandate osapoolte lisatagatisel. Tagatise andjateks olid väidetavalt Venemaa äriühingud.

2017. aasta mais saatsid USA Parlamendi alamkoja demokraadid Deutsche Banki tegevdirektorile John Cryanile kirja, nõudes Donald Trumpi kontode viimase viie aasta väljavõtete kontrollimist ja neile teatamist, kes laenude garandiks oli. Ameerika seadusandjad nõudsid pangalt ka "mistahes pangasisest Trumpi laene ja tema pereliikmeid puudutavat kirjavahetust."

Pankurid keeldusid kirjavahetust avaldamast, kuid kinnitasid, et Trumpi arvete audit ei tuvastanud mingeid seoseid Venemaaga.

Umbes kuu aega tagasi pöördus kongress taas Deutsche Banki poole. Panga sõnul taotlesid USA seadusandjad sedapuhku "finantsteavet alates 2010. aastast, mis puudutab Trumpile või tema õigusjärglastele kuuluvaid ema- ja tütarettevõtteid, nende filiaale ja üksusi, samuti juriidilisi isikuid, kus neile kuulus või kuulub kontrollpakett."

Deutsche Bank teatas sellest kohe Trumpile, kes esitas koos oma sugulastega kohtusse hagi, nõudes nõutud andmete avaldamise keelamist.

"Kongressi tegevus on ebaseaduslik ja rikub presidendi, tema perekonna ja nende ettevõtete õigust eraelu puutumatusele," ütlevad Trumpi advokaadid USA suurimatele meediaväljaannetele saadetud avalduses." Advokaadid rõhutasid, et nad "ootavad kannatamatult võimalust oma klientide õigusi kohtumenetluse käigus kaitsta."

Sihiti Trumpi, aga tabati Euroopat

Ameerika president vastas avaldusele talle omasel moel - avaldas rea säutse, mis süüdistasid NY Timesi võltsingute levitamises.

"Libaajaleht New York Times ja ülejäänud libameedia kirjutavad jätkuvalt võltslugusid selle kohta, kuidas ma ei saanud paljudest pankadest laenu, sest nad ei tahtnud minuga äri teha. See ei vasta tõele! Asi on selles, et mul ei olnud raha vaja," lisas ta.

"Trump teenis palju raha ja ostab kõike reaalse raha eest, vajamata selleks pankade abi," jätkas president teises säutsus. "Aga kust ta selle raha sai? Kas see võiks tulla Venemaalt? Ei, ma rajasin suurepärase äri ja ma ei vaja enam pankade abi."

The Trump Organizationi (Trumpi põhifirma) pressiesindaja Amanda Miller nimetas Reutersile antud kommentaaris NY Timesi artiklit "täielikult jaburaks". "Me ei tea midagi" mingitest kahtlastest "tehingutest Deutsche Bankiga," ütleb ta. "Meil ei ole selles pangas isegi arvelduskontosid."

Kushneri äriühingute pressiesindaja ütles ajakirjanikele, et igasugune teave ettevõtte seostest ebaseaduslikele finantstehingutega on "fabritseeritud ja täielik vale".

Lõpptulemusena osutus NY Timesi peamiseks ohvriks hoopis Deutsche Bank, kelle turuväärtus langes ajaloolisesse madalseisu. Teisipäeval maksid panga aktsiaid 7,39 dollarit - peaaegu neli protsenti vähem kui eelnenud reedel.

Kusjuures Euroopa suurimal pangal on niigi piisavalt probleeme. Mai alguses nimetas IMF Deutsche Banki suurimaks ohuks ülemaailmse finantssüsteemi jaoks, selgitades, et sealt võib alguse saada järgmine ülemaailmne finantskriis.

2016. aasta lõpus teatas pank peaaegu 7 miljardi euro suurusest netokahjumist ning sellest ajast alates on näitajad pidevalt halvenenud.

Kokkuvarisemise peamiseks põhjuseks on hiiglaslik "toksiliste" tuletisinstrumentide portfell, mille suurus on hinnanguliselt 46 triljonit eurot – ületades Saksamaa SKT-d rohkem kui 14 korda. Olukorda raskendavad veelgi suured karistused ebaseaduslikes finantsskeemides osalemise eest: alates 2008. aastast saadud trahvide kogusumma ületab 17 miljardit dollarit.

Lisaks ei ole tõenäoline, et šokid vana maailmaga piirduksid, sest Saksamaa pangandussektoril on maailma globaalses majanduses juhtiv roll. Nii võib Deutsche Bankist saada uue ülemaailmse kriisi vallandaja, nagu see juhus Lehman Brothersiga aastal 2008.

Peamised teemad