00:09 16. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1174
  • RUB69.9930
Baltiiski atomijaama ehitus

Kas Eestisse tuleb tuumajaam: vaevalt küll, sest Brüssel on vastu

© Sputnik / Игорь Зарембо
Poliitika
lühendatud link
Tuumaelektrijaam (34)
9820

Kui Eestil on kavatsus rajada oma väike tuumajaam, tuleks eelkõige uurida Prantsuse energeetikatööstuse kogemust ja ühtlasi arvestada asjaoluga, et Euroopa Liit ei toeta tuumaenergeetikat.

TALLINN, 26. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Igasugune tuumaelektrijaam, kui Eesti peaks otsustama selle rajada, tuleks ehitada vaid omavahendite arvelt.

Juba käesoleva aasta märtsis eemaldas Euroopa Parlament tuumaenergeetika "roheliste" ja "säästvate" tööstusharude loetelust, muutes nad ELi toetusfondide silmis abikõlbmatuiks. Nagu Prantsusmaa kogemus kinnitab, määrab niisugune piirang Euroopa tuumaelektrijaamad hukule.

Seni lõviosa Eesti energiatootmisest andnud põlevkivijaamade vältimatu "surm" uute saastekvootide kehtestamise tagajärjel sunnib kohalikke võime uute elektrienergiaallikate loomiseks kaaluma teisi võimalusi. Paljud näevad taolises teises võimaluses tuumaenergeetikat ja ühtlasi energiasõltumatuse säilitamise peamist võimalust.

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, näib koalitsioonivalitsus seda varianti tõsiselt kaaluvat, kuid Brüssel ei anna selle tarvis raha ja tõenäoliselt isegi keelab riigi valitsusel sellist projekti mingilgi viisil toetada.

Käesoleva aasta märtsi lõpus kiitsid Euroopa Parlamendi saadikud häälteenamusega heaks resolutsiooni, mis eemaldas tuumaenergiatööstuse sarnaselt fossiilkütuste põletamisega roheliste ja säästvate tootmisvõimsuste nimistust, mida Brüsseli seisukohast toetada ja arendada tuleks, investeerides energiareformi käigus sinna Euroopa Liidu vahendeid. 

Euroopa Kontrollikoja hinnangul on taolise projekti kogumaksumus umbes 11,2 triljonit eurot, st ajavahemikul 2021–2030 peavad liikmesriigid igal aastal investeerima rohkem kui triljon eurot oma energiasüsteemide "süsinikuvabale režiimile" üleviimiseks.

Kuna tuumaenergia rakendamisega ei kaasne atmosfääri mingeid heitmeid, tegemist on nn. süsiniku vaba energiaga, siis peavad energeetikud tuumaenergiat roheliseks.

Kuid ja nagu kinnitab Prantsusmaa kogemus, ei saa ELi toetusest ilmajäämise korral endale tuumaelektrijaamade luksust lubada isegi selline jõukas majandus nagu prantslase majandus seda on. Üle 90% riigi energiatootmisest toimub aatomienergeetika arvelt, kuid peaaegu pooled neist on nüüdseks soliidses eas ning vajavad rekonstrueerimist ja moderniseerimist.

Tuumaelektrijaama juhtimiskeskus.
© Sputnik / Сергей Пятаков

Riikliku energiaettevõtte EDF hinnangul kulub sellisteks töödeks kokku ligikaudu 155 miljardit eurot, mis tuleks investeerida järgmise kümne aasta jooksul. Prantsuse energeetikasektor hakkas sellest kõva häälega rääkima alles nüüd, paar kuud pärast Euroopa Parlamendi otsust, tõenäoliselt seetõttu, et seni kardeti "väga rohelise" ühiskonna hukkamõistu.

Prantslased mõtlevad täie tõsidusega Saksamaa eeskuju järgimisele ja "rahumeelse aatomi" järkjärgulisele likvideerimisele.

Samal ajal on Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA) kindlalt seisukohal, et tuumaenergia on piisavalt "puhas" ja soovitab oma viimases aruandes maailma arenenud riikidel antud tööstusharu toetada ja laiendada. Agentuur märgib ühtlasi, et kogu maailma ulatuses pole investeeringud päikese- ja tuuleenergiasse praktiliselt kasvanud, kuid seevastu tuumaenergia sektoris suurenevad need märkimisväärselt, seni küll, peamiselt Hiina arvelt.

Teema:
Tuumaelektrijaam (34)

Samal teemal

Ekspert selgitas, miks Eestit ärritab Vene elekter
Eesti energiaettevõte uurib uue põlvkonna tuumareaktori võimalusi
Tagid:
majandus, Roheline Energia, tuumaenergeetika, tuumajaam

Peamised teemad