16:30 10. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1075
  • RUB70.5731
NATO liikmeriigi Rumeenia fregatt Mustal merel

NATO haub Venemaa rakettidele "väärikat" vastust

© AFP 2019 / DANIEL MIHAILESCU
Poliitika
lühendatud link
NATO idarindel (267)
8410

NATO riikide kaitseministrite 26. juunil Brüsselis toimuval kohtumisel "mõõdetakse" kaitsekulutusi ja räägitakse rahast, kuid ka sellest, kuidas "heidutada" Venemaad, kes kulutab riigikaitsele kümme (mõningatel andmetel ka kakskümmend) korda vähem kui NATO liitlased kokku.

TALLINN, 27. juuni — Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa kinnitab, et ei paiguta oma territooriumile Ameerika tuumalõhkepeadega kesk- ja lühimaarakette, sest "ei taha käivitada relvastuse võidujooksu uut vooru", teatas 25. juunil Brüsselis NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Ta märkis, et allianss kaalub ja on juba rakendanud tavarelvastusmeetmeid vastuseks lühi- ja keskmaarakettide keelustamise lepingu (INF) väidetavale rikkumisele Venemaa poolt.

Võimalikuks vastuseks INF-lepingu Venemaa-poolsele rikkumisele võib saada tuumalõhepeade ja tuumarelva kohaletoomise vahendite arvu suurendamine Venemaa piiride läheduses paiknevatel NATO (või pigem Ameerika Ühendriikidel ja Suurbritannia kui NATO liikmesriikide) laevadel ja õhusõidukitel.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg keeldus alliansi kaitseministrite kohtumisele eelnenud pressikonverentsil sündmustest ette ruttama ja ministrite poolt veel langetamata otsuseid kommenteerima, kuid andis mõista, et tuumarelvadega sõjalaevade ja õhusõidukite arvu suurendamine Venemaa piiride lähedal saab olema kohtumise päevakorras.

Kuna alliansi kaitseministrite seekordne kohtumine on pühendatud peamiselt rahaküsimustele, küsiti Stoltenbergilt ka NATO kulude võimaliku suurenemise kohta "väärilise vastulöögi" andmiseks "keelatud lühi- ja keskmaarakettide paigutamisele Venemaa poolt" alliansi piiride lähedale.

Peasekretär ei vastanud otse, kuid rääkis üsna pikalt, et Venemaa rikub "täiesti ühemõtteliselt" lepingut, kuid "võib INF lepingu veel päästa ", kui keeldub enne augusti algust relvade paigutamise programmist.

Stoltenberg ei esitanud järjekordselt mingeid tõendeid Venemaa väidetava rikkumise kohta ning ametlik Moskva on korduvalt kinnitanud, et tema uued raketid ei lenda kaugemale kui 500 kilomeetrit, mistõttu 1987. aasta INF-lepingu tingimused neile ei laiene.

Vastustest kõrvalehiilimise suur kunst

NATO peasekretäri 25. juunil Brüsselis toimunud pressikonverents ei olnud tavapäraselt eriti informatiivne Jens Stoltenbergi suurepärase võime tõttu mööda hiilida vastustest ebamugavatele küsimusele ja virtuoosselt kasutada kümmekonda stampfraasi.

Nende komplekt sisaldab tingimata kombinatsioone sellistest sõnadest ja fraasidest nagu "liitlaste ühtsus", "NATO on rahumeelne allianss", "kaitsekulutuste suurendamine", "Venemaa heidutamine", "Venemaa rikkumised". Sundida peasekretäri komistama ja reageerima kuidagi vähem ähmaselt ja umbmääraselt pole mingit võimalust.

Tõsi, seekord õnnestus Stoltenbergil tekitada juba tukkumajäävates ajakirjanikes mõningast elevust avaldusega, et allianss oli sunnitud suurendama sõjalisi kulutusi, sest Venemaa rikkus väidetavalt INF-lepingu tingimusi. Kommenteerides Venemaa sõjalise ähvarduse muutmist veelgi jõulisemaks oli Stoltenbergi retoorikasse lisandunud fraas - "ja muudel põhjustel".

Ajakirjanikud ei läinud elevile mitte sellepärast, et neile lõpuks avanes tõde, vaid sellepärast, et Stoltenberg seekord ei maininud "Venemaa agressiooni Ukrainas" ega "Krimmi annekteerimist" 2014. aastal, see tähendab neid ametlikke põhjusi kaitsekulutuste suurendamiseks, mida tavaliselt vaieldamatute ja veenvatena esitatakse.

Kust te võtate, et tuumarakette siin juba pole?

Mis puutub NATO tuumarakettidesse, siis peaks nende võimalik ilmumine piirkonna meredele ja õhuruumi kõige enam muretsema panema Balti riikide elanikke. Nagu ütles endise NSV Liidu sõjaväeluure GRU kõrgem eruohvitser, tänane analüütik Villem Rooda: " Kust te võtate, et tuumarakette siin juba pole?"

Виллем Роода
© Sputnik / Вадим Анцупов
GRU eruohvitser Villem Rooda

Iga USA või Briti laevastiku sõjalaeva pardal alates fregatist, mis on ehitatud viimase kümne aasta jooksul, on põhimõtteliselt ka tuumalõhkepead. See tähendab, et iga uue USA fregati saabumisel Eestisse kasvõi sõbraliku külaskäigu raames tähendab automaatselt, et Eesti vetesse on ilmunud tuumarelvad.

Vene kindralid ja admiralid lähtuvad just nimelt sellest, valmistades ette reageeringuid NATO võimaliku rünnaku puhuks. Lisaks võib "leida" USA ja NATO "tavalõhkepeadega" rakette Euroopas. Nagu Sputnik on juba kirjutanud on nn tavaraketid tuumalõhkepeadega varustatavad mõne minutiga. Ja sellised lõhkepead on ladustatud ikka ja alati nn. tavarakettide läheduses.

Venemaa on korduvalt märkinud, et Ameerika Ühendriigid rikuvad ise INF-lepingut (isegi kui jätta kõrvale tuumarelvi kandvad ründedroonid), mis on tõepoolest vananenud, kuid jääb siiski globaalse julgeolekusüsteemi üheks alustalaks.

Uued Vene raketid 9M728 (NATO klassifikatsioonis SSC-8) on NATO liitlaste poolt toetatava Washingtoni avalduste kohaselt paigutatud mobiilsetele platvormidele, nende tegevusraadius on 2 000 kilomeetrit ja nad kuuluvad seega keelatud rakettide kategooriasse.

Venemaa väidab, et tegemist on ilmselt nimetatud relva "õe", raketiga 9M729, mille tegevusraadius on siiski alla 500 kilomeetri ja seega ei ole tal midagi pistmist INF kokkuleppega.

Teema:
NATO idarindel (267)

Samal teemal

NATO idarindel
Tagid:
rakett, Jens Stoltenberg, Venemaa, NATO

Peamised teemad