20:13 18. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1144
  • RUB71.3066
Ursula von der Layen

Euroopa Parlament on valmis Ursula von der Layeni karjääri hävitama

© AFP 2019 / FREDERICK FLORIN
Poliitika
lühendatud link
Europarlamendi valimised - 2019 (48)
10510

Osa Euroopa Parlamendi saadikuid hääletavad tõenäoliselt Euroopa Komisjoni uue esimehe Ursula von der Layeni kandidatuuri vastu, kuid nende arv ei ole piisav, et EL võimukriisi korraldada.

TALLINN, 7. juuli — Sputnik, Aleksei Toom. Paljud Euroopa Parlamendi vasakpoolsete parteide saadikud, sealhulgas Saksamaalt, kavatsevad ELi tippkohtumisel esitatud praeguse Saksamaa kaitseministri Ursula von der Layeni kandidatuuri Euroopa Komisjoni esimehe kohale "läbi kukutada". 

Andrus Ansip
© AFP 2019 / GEORGES GOBET

Kui saadikutel õnnestub see kandidatuur tagasi lükata, satub Euroopa Liit sügavasse võimukriisi, mis võib venida mitme kuu pikkuseks.

Euroopa Liidu tippkohtumisel 2. juulil esitatud kandidatuuri Euroopa Liidu täitevorgani juhi ametikohale peaks arutatama ja kinnitatama Euroopa Parlamendis lähipäevil toimuval kuulamisel. Alles seejärel saab komisjoni esimees hakata moodustama EL liikmesriikide valitsuste poolt esitatud kandidaatidest EK volinike korpust.

"See on põhimõtteline otsus. Euroopa esinduskogu lükkab tagasi Euroopa Liidu kodanike tahte," ütles endine Saksamaa justiitsminister, praegune sotsiaaldemokraatide Euroopa Parlamendi saadik Katarina Barley, keda tsiteerib teiste hulgas Euractiv Deutschland.

Катарина Барли
© AP Photo / Michael Sohn
Katarina Barley

Inimlikult mõistavad saadikud Brüsselis kolmepäevaseks veninud EL tippkohtumise konflikti osalisi, ütles Barley. Riigipead ja valitsusjuhid olid sellest "maratonist" lihtsalt väsinud ja õnnelikud, kui leidus vähemalt mingisugunegi väljapääs ummikseisust. Kuid Euroopa Parlamendi vasakpoolsed saadikud ei saanud tippkohtumise otsustega nõustuda, kuigi nende hääled ei ole ilmselt ELs võimukriisi korraldamiseks piisavad.

Tippkohtumine "hävitas" kandidaatide valimise protsessi

"Valitsuste juhid kavaldasid kõik üle, juhikandidaatide valimise protsess on surnud. Layen on väga nõrk minister, kuid tundub, et volinikuks saamiseks sellest piisab," kirjutas oma Twitteri kontol Saksamaa sotsiaaldemokraatide liider Martin Schulz.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et von der Layen sattus oodatult üleeuroopalise skandaali keskmesse, muutudes omamoodi Euroopa Liidu täitev- ja seadusandliku võimu suhete kriisi sümboliks.

Euroopa Komisjoni nimekiri presidendi "tippkandidaatidest", mille esitasid poliitilised fraktsioonid ja mis läbis intensiivsed arutelud ja vaidlused, visati sisuliselt prügikasti. Ursula von der Layeni nimi "ujus pinnale" Euroopa Parlamendi saadikute ja paljude Euroopa poliitikute jaoks täiesti ootamatult. Paljud Saksamaa poliitikud olid nii jahmunud, et ähvardavad tagasi astuda, kui kaitseminister Euroopa Parlamendis heakskiidu peaks saama.

Väärib märkimist, et kogu see olukord peaks Eesti elanikele meelde tuletama praeguse presidendi Kersti Kaljulaidi lugu: parlamendiparteid ei suutnud esitatud kandidaatide hulgast uut presidenti valida ja "olematusest" ilmunud "kompromisskandidaat" Kaljulaid võeti vastu suure kergendustundega.

Kas kõiges on süüdi president Macron?

Vaatlejad, kes "sügavalt" kaevavad ja seetõttu vaid piiratud hulgale asjast huvitatud isikutele kirjutavad, on ühel meelel selles, et kogu see "inetu" lugu ebaõnnestunud kriisitippkohtumisega on peamiselt Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni poliitiliste intriigide tulemus. Pealegi toimusid nn kriisikohtumised suletud uste taga ja ilma protokollideta 30.–2. juulini, nimetades Euroopa Liidu tippametikohtadele valed kandidaadid.

Politoloog: Euroliidu "eliit" otsustas oma võimu mitte käest anda >>

Tõenäoliselt näevad Euroopa politoloogid keerulist ja mitmekäigulist intriigi seal, kus seda tegelikult polnud, ning kujutavad president Macroni niiditõmbajana teatris, mis tegelikult ei olegi teater, vaid pigem edukate estraadishow, kus lavatähed ei allu režissööri tahtele ega ole seotud etteantud stsenaariumi ja tekstiga.

Президент Франции Эммануэль Макрон
© Sputnik / Михаил Климентьев
Emmanuel Macron

Kuid võib olla ka nii, et president Macron (kui ta tõesti on nii hea "lavastaja", nagu räägitakse) pingutas üle, kasutades ära "tippkandidaatide" nimetamise süsteemi puudusi.

Tuletades kõigile meelde, et Euroopa Liidu idee taga on prantslased, jättis Pariis endale Euroopa Keskpanga esimehe koha (Christine Lagarde). Samas pani Macron prantslastele sõbraliku Belgia esindaja Charles Micheli Euroopa Ülemkogu eesistujaks ajades sel moel sakslaste parempoolsed parteid üksteisega Euroopa Komisjoni esimehe ametikoha pärast tülli. Nende manipulatsioonide  kaudu tõkestas Macron sakslase, paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei esindaja, Manfred Weberi, tee  võimu juurde.

Musta kassi otsimine pimedas toas

Macronile heidetakse ette ka "oportunistlike" Visegradi riikide (Poola, Ungari, Tšehhi Vabariik ja Slovakkia) kasutamist sotsiaaldemokraatide Frans Timmermani kandidatuuri vastu, kes oli arutelu teatud etapil Weberile alternatiivne kandidaat.

Lõpuks ometi: EL tippkohtumisel jõuti Euroopa Liidu juhtide osas üksmeelele >>

Macroni intriigid osutusid väidetavalt nii edukaks, et see mitte ainult ei jätnud sotsiaaldemokraadid poolakate ja ungarlaste abiga ilma Euroopa Komisjoni presidendi ametikohast, vaid ka teised Ida-Euroopa riigid ilma EL teistest kõrgematest ametikohtadest. Varssavi ja Budapesti kangekaelsusest nördinud Euroopa juhid polevat nüüd, kättemaksuks toimunu eest, nende kandidaate Brüsselisse lasknud. 

Euroopa Komisjoni peakorter.
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Võib-olla on Euroopa Ülemkogu praegune juht Donald Tusk viimane poolakas kümne aasta jooksul, kes on ELi võimustruktuuris nii kõrget ametikohta täitnud.

Räägitakse, et just Macron algatas Ursula von der Layeni kandidatuuri, mis pidi a priori tekitama rahulolematust ja vastuseisu mitte ainult mujal Euroopas, vaid isegi sakslaste endi vasakpoolsetes parteides. Seega õnnestus Macronil Berliini poliitilist autoriteeti õõnestada.

Kuid samal ajal kahjustas Prantsuse president ka ühtse Euroopa kujundit, näitas Euroopa Liidus võimu ülemineku süsteemi puudusi. Selle süsteemi põhiolemus, nagu usub näiteks Ungari poliitik Ezer Zalan, eeldab intriige ametikohtade ja võimude jaotusel, kuna Euroopa Liit on liialt erinevate riikide liit, mille hulgas on tooniandjateks "võrdsetest kõige võrdsemad".

Sellegipoolest väärib märkimist, et tippkohtumine viib võimule poliitikute meeskonna, kes pooldavad Euroopa Liidu edasist föderaliseerimist. Ursula von der Layen rääkis alles hiljuti ühtse Euroopa armee loomisest määramata tulevikus.

Teema:
Europarlamendi valimised - 2019 (48)

Samal teemal

Eesti võib loobuda oma eurovolinikust Brüsselis
Brüssel ei oota üllatusi Euroopa Parlamendi kohtade jaotumises
Nüüd siis Brüssel: kes ja kelle huvides võib saada Eesti eurosaadikuks
Tagid:
tippkohtumine, valimised, president, eurovolinik, Euroopa Komisjon, Euroopa Liit

Peamised teemad