02:42 18. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1113
  • RUB71.1371
Sada aastat põlevkivitööstust Eestis

Aasta lõpuni tööd veel on, aga eks siis paistab: mis Eesti energeetikuid ees ootab

© Sputnik / Евгений Ашихмин
Poliitika
lühendatud link
Põlevkivienergeetika (21)
75 0 0

Eesti ministrite visiit Ida-Virumaale ei andnud erilisi lootusi väljapääsuks kriisist, kuhu kohalik elektritööstus on sattunud. Sputnik Eesti käis uurimas, millised meeleolud selle valdkonna töötajate seas valitsevad ja kuidas on sarnaste olukordadega teistes riikides toime tuldud.

TALLINN, 11. juuli — Sputnik. Kümme aastat pärast Narva Kreenholmi manufaktuuri sulgemist, mille tagajärjel Narva elanikkond mitme tuhande inimese võrra kahanes, seisab piirilinn taas suurte sotsiaalsete vapustuste lävel – sedakorda põlevkivienergeetika kriisi tõttu. Kusjuures oht ripub mitte ainult Narva, vaid kogu Kirde-Eesti kohal.

Kriisi üheks põhjuseks on Euroopa Liidu liiga karmid keskkonnanõuded, mille tulemusena süsinikdioksiidi heitmekoguste kvoodi hind muutis tootmise mitterentaabliks. Intervjuus Sputnik Eestile võrdles Narva energeetikute ametiühingu esimees Andrei Zaitsev süsihappegaasile kehtestatud kvoote õhumaksuga muinasjutust "Cipollino seiklused".

Tema sõnul olid Narva energeetikud siis, kui president Kersti Kaljulaid Ida-Virumaal käis, esitanud talle teiste riikide näideteil mitut võimalikku varianti põlevkivielektri tootmise säilitamiseks.

Näiteks Poola suutis Euroopa Liidu poolsest survest hoolimata oma kivisöeelektri tootmist kaitsta. Ning naaberriigil Soomel õnnestus samuti säilitada oma elektritootmine varutootmisena ja töökohad reservettevõttes säilitatakse, neid riigi poolt rahastades.

"Meile aga ütles president, et me peame ise aegsasti mõtlema oma sotsiaalsete probleemide lahendamisele ja mitte lootma kõrvalisele abile," meenutab Andrei Zaitsev, kelle sõnul presidendiga kohtumine põhjustas suure pettumuse.

Aga energiatööstuse kriisist tulenevad sotsiaalsed probleemid osutuvad eeldatavalt päris tõsisteks – koondamine ähvardab sadu töötajaid. Ettevõtte Enefit Solutions AS ametiühingu usaldusisik Vassili Gvirdžišvili nentis, et inimesed suhtuvad teadetesse võimalikest koondamistest erinevalt – kes tõmbub endasse, kes polegi jäänud koondamisteadet ootama, vaid on omal soovil töölt lahkunud.

Sillamäe. Illustreeriv foto
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Ta lisas, et paljud saadetakse juba minimaalselt tasustatud sundpuhkusele, Gvirdžišvili ei hellita ka illusioone seoses Auvere uue elektrijaamaga. "Auveres on rajamisel uus, üheksas energiaplokk. Aga see on täielikult kaasajastatud – väheusutav, et kõik koondatud inimesed seal tööd leiavad," lausus ta kokkuvõtteks.

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, külastasid Ida-Virumaad teisipäeval, 9. juulil korraga kaks ministrit – Eesti peaminister ning majandus- ja taristuminister. Ministrid tutvusid olukorraga kohalikul tööturul ja kohtusid ametiühingute esindajatega. Mingeid konkreetseid otsuseid aga vastu ei võetud. Zaitsevi sõnul on valitsusel küll teatav perspektiivne nägemus selles piirkonnas uute ettevõtete rajamisest, kuid konkreetsetest suundadest ministrid ei rääkinud.

See-eest pakkus täiesti konkreetse lahenduse varem asetleidnud kohtumisel ametiühingutega ettevõte AS Eleon, kes kavatseb Kirde-Eestis välja arendada tuulikute tootmise. Ettevõtte ambitsioonikate plaanide kohaselt on aastas võimalik toota keskeltläbi 500 tuulikut – see tähendab, et ligi 8000 inimest võivad selles vallas saada tööd.

Kuid senimaani on Kirde-Eestis rahutu. Ulatuslik kriis energeetika valdkonnas võib ametiühingute hinnangul tõsiselt mõjutada Ida-Virumaa tööturgu ja sotsiaalseid tingimusi, aga ka kogu Eesti energiavarustuse turvalisust. Enamik selle piirkonna energiasektori töötajaid võidakse koondada.

Teema:
Põlevkivienergeetika (21)

Samal teemal

Ida-Virumaa saab töökohtade loomise toetuse
Kiisler: Ida-Virumaa on Eesti tööstuse Meka
Eesti ametiühingute juht: valitsus on tõsiselt käsile võtnud Ida-Virumaa päästmise
Tagid:
Ida-Virumaa, energeetika, põlevkivi

Peamised teemad