15:47 17. August 2019
Kuula otse
  • USD1.1076
  • RUB73.3855
Sergei Pravosudov

Põxit, äraseletatult Põlevkivi Exit, ehk varandusest loobumine

© Foto: OnSMI
Poliitika
lühendatud link
7030

Üleilmse soojenemisega võideldes unustab EL tihti eurooplaste eneste huvid — heaks näiteks selle kohta on probleemid Eesti põlevkiviga. Sel teemal vestles Sputnik Eesti Venemaa rahvusliku energeetika instituudi direktori ja äriajakirja Gazprom peatoimetaja Sergei Pravosudoviga.

TALLINN, 18. juuli — Sputnik. Põlevkivi kasutamine elektrienergia tootmiseks on alati olnud üks Eesti konkurentsieeliseid. "Kuid ja kuna on ka selle kütuse põlev osa süsinik, siis kuulub ta nende materjalide hulka, millega Euroopa Liit kavatseb asuda veelgi aktiivsemasse võitlusse", rääkis Sergei Pravosudov.

Шахта по добыче сланца.
© Sputnik / Алексей Даничев
Põlevkivikaevanduses

Seetõttu, märkis ta, hakatakse sulgema söel ja sarnastel kütustel töötavaid jõujaamu, vähendamaks nii söe ja temataoliste kui "räpaste kütuste" põletamist.

"Mis kasu sellest praegu on? Kui põlevkivist oleks võimalik saada mingit superkasu, siis sellega tegeldaks. Teoreetiliselt võib põlevkivi võtta kui kodumaise tööstuse toetajat — sellest saab midagi toota, kuid tekib liiga palju küsimusi keskkonnakaitse ja selle toote omahinna seisukohast," selgitas ekspert.

Ta tuletas meelde, et ELis on ammu arutatud teemat, mida teha süsinikdioksiidiga (CO2), sellekohasteks uuringuteks on isegi raha eraldatud, kuid täielikuks vabanemiseks CO2-st on vaja tohutuid summasid. Seejuures põletab Hiina sama palju sütt kui kogu ülejäänud maailm kokku ning vilistab kogu CO2 sidumise ja ladustamise jutu peale. Kohe tema kannul sammub India.

"Nii et kõik see näeb kuidagi hullumeelne välja. Jah, kui on raha, miks mitte seda siis maasse kaevata, tuues ettekäändeks keskkonnakaitse ja võitluse üleilmse soojenemise vastu, kuid efektiivsuse seisukohast oleks võinud välja mõelda mingeid muid kvaliteetseid variante. Seda enam, et kogu selle luksuse maksab kokkuvõttes kinni tarbija, kes tasub suuremaid elektriarveid, kui teistes maades," lõpetas Pravosudov.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud sellest, et Eesti põlevkivitööstus on sattunud raskustesse, kui CO2 heitmekvootide tasud kasvasid 25 euroni tonni eest. Põlevkivijõujaamade sulgemine tooks riigi kirdeosas kaasa enneolematu kriisi.

Tagid:
poliitika, keskkonnamõjud, keskkonnakaitse

Peamised teemad