07:46 22. September 2019
Kuula otse
  • USD1.1030
  • RUB70.3933
Molotov ja Ribbentrop pärast pakti allkirjastamist

Läti ja Eesti viis Nõukogude Liidu koosseisu Leedu avantüristlik poliitika

© Фото: Руниверс
Poliitika
lühendatud link
Molotovi-Ribbentropi pakt (17)
22602

Läti ja Eesti Nõukogude Liidu koosseisu astumise põhjuseks oli Leedu juhtkonna topeltmäng - NSV Liidu ja Saksamaa vastastikuse abistamise lepingu sõlmimise järel arutleti seal võimaluse üle muuta Leedu Saksamaa protektoraadiks.

TALLINN, 23. august — Sputnik, Aleksei Stefanov. Sellisele järeldusele jõudsid Venemaa ajaloolased, kes koostasid dokumentide kogumiku "Pealesunnitud liit. Nõukogude ja Baltimaade suhted ning rahvusvaheline kriis aastatel 1939–1940" (v.k. "Вынужденный альянс. Советско-балтийские отношения и международный кризис 1939-1940" - toim).

Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahelise mittekallaletungilepingu, mida tuntakse enamasti Molotovi-Ribbentropi paktina, allkirjastamise 80. aastapäeva puhul tutvustas rühm Venemaa ajaloolasi meediaagentuuris Rossia Segodnja dokumentide kogumikku "Pealesunnitud liit. Nõukogude ja Baltimaade suhted ja rahvusvaheline kriis aastatel 1939–1940".

Ootamatu leid

Kogumik on ainulaadne selle poolest, et selles pole ainsatki Venemaa arhiividest pärit dokumenti, märkis kogumiku üks autoreid, sihtasutuse Ajalooline Mälu direktor Aleksandr Djukov. Läti luureteenistuse aruannetelt, NSV Liidus asunud Läti diplomaatilise korpuse töötajate aruannetelt ja muudelt asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidelt eemaldas  Läti välisministeerium mõne aja eest salastusmärke ja need jäid Läti Riiklikus ajalooarhiivis juhuslikult silma Läti publitsist ja Seimi saadik Nikolai Kabanovile, tänu kellele see kogumik ilmuski. On tähelepanuväärne, et Lätis pole neid dokumente kunagi avaldatud.

Dokumendid kajastavad tolleaegseid hoiakuid ja näitavad pisut teistsugust poliitilist pilti sõjaeelsest Baltikumist kui see, mida esitletakse Baltimaade ametlikus ajaloos praegu.

Iga riik otsustas iseseisvalt

"Pärast Nõukogude Liidu ja Saksamaa mittekallaletungilepingu sõlmimist huvitas Moskvas viibivat diplomaatilist korpust küsimus, kas selle lepinguga kaasnesid ka mingid salajased kokkulepped? Objektiivset teavet selle kohta sai vaid üks saatkond – Ameerika Ühendriikide oma - tänu Moskvas resideerinud Saksamaa diplomaadile.

Seda teavet jagas Ameerika saadik oma ametivendadele teistest riikidest, eeskätt Läti suursaadikuga. Sellele vaatamata ringles rohkesti kuuldusi salalepete sisu kohta, millest Moskva ja Berliin vaikisid. Selles kuulujuttude segadikus ei suutnud Läti välisministeerium selgust saada," arvab Sergei Žuravljov. 

Сергей Журавлев, 21 августа 2019 года
© Sputnik / Dmitry Dubinsky
Sergei Žuravljov

Lätis ei tahetud uskuda, et salalepingus käib jutt kolmest Balti riigist, olgugi et mõne aja pärast õnnestus eestlastel seda teavet kinnitada.

"Erinevalt Läti välisministeeriumist oli Eesti välisministeeriumil toimuvast selge ettekujutus. Minu arusaamist pidi lõppes asi sellega, et Eesti hakkas ettevaatlikult, omal algatusel Moskvaga kontakti otsima, et sõlmida leping, mida hiljem nimetati vastastikuse abistamise lepinguks ja mis 1939. aasta septembri lõpul tõepoolest sõlmitigi," selgitas Žuravljov.

Põhjus, miks kõik kolm Balti riiki üritasid välja selgitada, kas Molotovi-Ribbentropi paktil oli ka salaprotokoll ja mida see puudutas, oli sihtasutuse Ajalooline Mälu uurimisprogrammide juhi Vladimir Simindei sõnul lihtne:

"Tol ajal käisid peaaegu kõikide dokumentidega kaasas lisaprotokollid. Molotovi-Ribbentropi pakt sõlmiti 23. augustil, kuid Läti ja Eesti olid juba varem, 1939. aasta juunis sõlminud samalaadse sõpruslepingu Saksamaaga – ja ka nendele olid lisatud salaprotokollid," sõnas Simindei.

Nende lepingutega kohustusid Läti ja Eesti "Saksamaa nõusolekul ja Saksamaa poolega kooskõlastatult rakendama Nõukogude Venemaa suhtes kõiki hädavajalikke sõjalisi julgeolekumeetmeid". Ühtlasi tunnistasid nad ainult Nõukogude Venemaalt lähtuva kallaletungi ohtu ja "olid nõus kaitsejõudude paigutusega". Saksamaa lubas " osutada neile abi määral, milleks nad ise võimelised ei ole". 

"Teisisõnu, süüdistused, mida NSV Liidu Välisasjade Rahvakomissariaat esitas Eesti, Läti ja Leedu valitsustele sõjalise ja poliitilise koostöö asjus Saksamaaga, olid suuresti õigustatud. 

Kummalisel kombel tuletas just neil päevil üks Eesti poliitika patriarh - Siim Kallas, esimese Eesti Vabariigi poliitilise politsei endise juhi tütrepoeg, meile meelde, et Soome ja Eesti suurtükivägi kattis kindlalt Balti laevastiku sisse- ja väljapääsu (Soome lahest – toim.) ning tagas vajadusel kaljukindlalt selle hävitamise," märkis Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš.

Läti ja Eesti osutusid Leedu poliitika ohvriteks

Nikolai Meževitš on veendunud, et Soome Talvesõja näitel oleksid Eesti, Läti ja Leedu relvajõud suutnud 1939–1940. aastatel ühiste jõududega Punaarmeele vastu seista. 

Николай Межевич
© Sputnik / Dmitry Dubinsky
Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš

"Aga võib-olla polnud neil sellist enesekindlust ega sellist soovi oma riikluse kaitsmiseks, mida me nägime Helsingi puhul?" küsis spetsialist.

Raamatu autorid on veendunud, et Nõukogude Liidu juhtkonnal ei olnudki plaane kolme Balti vabariigi liitumiseks NSV Liiduga. Kreml võttis Balti riikidega sõlmitud vastastikuse abistamise lepinguid täiesti tõsiselt, kuid kõik muutus pärast Saksamaa kiireid edusamme Läänerindel ja Prantsusmaa lüüasaamist.

Kreml sai teada Leedu juhtkonna Leedu kavatsusest kehtestada riigis Saksamaa protektoraat. "See rikkus NSV Liidu seisukohalt status quo'd," sedastas Meževitš. Pärast seda langetas Moskva kiiresti otsuse "olukorda kindlustada ja tuua Balti riikidesse lisaväed".

"Sellel poleks olnud mingit mõtet, kui oleks plaanitud Leedu liitumist. Samal ajal, juba paar päeva pärast poliitbüroo otsust Leedu kohta kutsus Molotov enda juurde Leedu suursaadiku ja avaldas Leedule ultimaatumiga survet. Minu meelest langesid Läti ja Eesti teiste sooritatud tegude ohvriteks.

Venemaa ajaloolased tõdesid, et kui poleks olnud Leedu presidendi Antanas Smetona avantüristlikke samme, mida Leedu ministrid ega armee hiljem ei toetanud, oleks kõik võinud lõppeda hoopis teisiti.

Tõenäoliselt oleksid Läti, Leedu ja Eesti lõpuks liitunud Varssavi paktiga, kuid jäänud suveräänseteks ja iseseisvateks. Teatavasti ei tunne aga ajalugu tingivat kõneviisi.

Lugege lisaks:

Teema:
Molotovi-Ribbentropi pakt (17)

Samal teemal

Kui kõnelevad arhiivid: Balti riigid mahitavad natsikurjategijaid
Ostan-müün Teise maailmasõja ajalugu – nüüd ka Poola kombel
Müncheni sobing: millest sai alguse Teine maailmasõda
Tagid:
Molotov-Ribbentropi pakt, NSVL, Saksamaa, Leedu, Läti, Eesti

Peamised teemad