14:26 14. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1043
  • RUB70.8034
Meediasse jõudis Putini sõnum NATO-le, illustreeriv foto

Meediasse jõudis Putini sõnum NATO-le — kas sellele järgneb ka vastus

© Sputnik / Сергей Гунеев
Poliitika
lühendatud link
INF-lepe (16)
62 0 0

Kui meedial on õigus ja Vladimir Putin pakkus tõepoolest NATO riikidele moratooriumi kehtestamist rakettide kasutuselevõtule, mis varem INF-i lepinguga keelatud olid, sõltub tema algatusele reageerimine üksnes Washingtoni seisukohast, leiavad Venemaa parlamendisaadikud.

TALLINN, 25. september — Sputnik. Varem INF-lepinguga* keelatud kesk- ja lähimaa rakettidesse suhtumisel juhinduvad NATO riigid üksnes Washingtoni positsioonist. Seetõttu sõltub lääne toetus Moskva pakutavale selliste rakettide kasutuselevõtu moratooriumile ainult USA-st, väidavad Venemaa parlamendisaadikud.

Venemaa Föderatsiooninõukogus märgiti seda teavet kommenteerides, et niisuguse moratooriumi kehtestamine sõltub üksnes Washingtoni positsioonist.

Nagu märkis Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komisjoni aseesimees Vladimir Džabarov, "kui Ameerika Ühendriigid sellega nõusutvad, on eurooplastel põhjust ainult rõõmustamiseks – lõppude lõpuks ohustavad Ameerika raketid Venemaa võimaliku vastusammu korral eriti just nende julgeolekut". Samas tunnistas senaator, et Washingtoni reaktsiooni sellisele pakkumisele on võimatu ennustada.

Владимир Джабаров на заседании Совета Федерации РФ
© Sputnik / Владимир Федоренко
Vladimir Džabarov Vene Föderatsiooni Föderatsiooninõukogu koosolekul

Sama arvamust jagab riigiduuma kaitsekomitee aseesimees Juri Švõtkin. Kui Putin tõepoolest sellise sõnumi saatis, rõhutas aseesimees RIA Novostile antud kommentaaris, võib seda nimetada "kohusetundega riigi vastuseks lääneriikide vastutustundetule poliitikale". Švõtkin usub aga, et lääs ei tule tõenäoliselt antud küsimuses Moskvale vastu.

Юрий Швыткин - заместитель председателя комитета ГД по обороне
© Sputnik /
Riigiduuma kaitsekomitee aseesimees Juri Švõtkin

"Ma suhtun käesolevasse pakkumisse ausalt öeldes pessimistlikult. Arvan, et lääneriigid järgivad Ameerika Ühendriikide suuniseid ja on vähetõenäoline, et nad sellele õigel viisil reageeriksid. Kuid nad peavad mõistma vastutust oma territooriumil elavate rahvaste ees," ütles parlamendisaadik. Samuti tuletas ta meelde, et just Ameerika Ühendriigid olid need, kes maailma stabiilsuse ohtu seadsid.

Ohutu ajastu lõpp

Sputnik Eesti kirjutas, et Washington algatas 2. veebruaril 2019 ühepoolselt taandumise kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise lepingust (INF), süüdistades Venemaad lepingu tingimuste pikaajalises rikkumises. Samal päeval astus Moskva vastuseks samasuguse sammu.

Selle tulemusena eiras Ameerika pool kõiki Venemaa ettepanekuid leping säilitada ja kokkulepe, mis oli rohkem kui kolmekümne aasta vältel Euroopa julgeoleku nurgakiviks, kaotas oma kehtivuse 2019. aasta augusti alguses. Venemaa välisministeerium rõhutas, et leping lõpetati Ameerika poole algatusel.

Peaaegu koheselt teatas USA kaitseministeerium, et nad hakkavad peatselt arendama tavalõhkepeadega maismaale paigutatavaid kesk- ja lähimaa rakette. Kaitseminister Mark Esper ütles, et soovib uued raketid võimalikult kiiresti Aasias kasutusele võtta.

Moskva on omalt poolt juba kehtestanud selliste rakettide kasutuselevõtule ühepoolse moratooriumi. President Vladimir Putini sõnul ei paiguta Venemaa maismaalt startivaid kesk- ja lähimaa rakette piirkondadesse, kuhu Ameerika neid esimesena paigaldanud ei ole.

*NSV Liit ja USA allkirjastasid 1987. aastal kesk- ja lähimaa rakettide likvideerimise lepingu (INF-i lepingu): pooled lubasid hävitada kõik maapealsed kesk- ja lähimaa ballistiliste ja tiibrakettide süsteemid.

Lugege lisaks:

Teema:
INF-lepe (16)

Samal teemal

INF-lepe
Tagid:
poliitika, NATO, Lääs, USA, Venemaa, Vladimir Putin, INF

Peamised teemad