13:21 14. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1043
  • RUB70.8034
USA president Donald Trump

Trumpi vastu algatati tagandamisprotsess — milline on selle õnnestumise tõenäosus

© AFP 2019 / ALASTAIR PIKE
Poliitika
lühendatud link
5110

USA Kongressi esindajatekojas algatati president Donald Trumpi ametist tagandamise protseduur, tuues ettekäändeks tema väidetava katse oma potentsiaalset rivaali eelseisvatel valimistel diskrediteerida.

TALLINN, 25. september — Sputnik. USA parlamendi spiiker Nancy Pelosi teatas Donald Trumpi tagandamisprotseduuri algatamisest. Selle põhjuseks olla USA presidendi väidetav katse kasutada Kiievi võime oma peamise rivaali kompromiteerimiseks eelseisvatel presidendivalimistel, edastas RIA Novosti.

Нэнси Пелоси
© Sputnik / Алексей Агарышев
USA parlamendi spiiker Nancy Pelosi

Kuidas Ameerika Ühendriikide presidenti ametist tagandada saab

USA seaduste kohaselt peavad esindajatekoja kuus komiteed Donald Trumpi võimalikke kuritegusid uurima ja need alamkojas hääletamisele panema. Iga süüdistuse punkt pannakse eraldi hääletusele ja see tuleb lihthäälteenamusega vastu võtta.

Kuna algatuse esitanud Nancy Pelosi kuulub demokraatlikku parteisse, kelle käes on alamkojas 235 kohta 435-st, on tal kõik võimalused võita, isegi kui kõik vabariiklased vastu hääletavad. Pärast seda antakse piisavalt hääli saanud teemad ülemkotta – senatisse.

USA senatis peaks sel juhul tegelikult toimuma kohtumenetlus – otsuse langetamine presidendi ametist tagandamise kohta. Selleks on vaja 2/3 häältest, st 67 häält 100-st. Senatis aga on olukord vastupidine – siin kuulub demokraatidele vaid 47 kohta. Seetõttu peavad nad Trumpi tagandamiseks vähemalt 20 vabariiklast oma poolele meelitama.

USA presidendi süüdistused oma peamise konkurendi vastu eelseisvatel presidendivalimistel said alguse Donald Trumpi ja Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõi telefonivestlusest.

Demokraatide väite kohaselt üritas Trump Zelenskõid Ukrainale osutatava Ameerika sõjalise abi blokeerimisega šantažeerida, sundimaks teda algatama korruptsioonivastast uurimist Joe Bideni (Demoraatlik Partei) poja Hunteri suhtes, kes astus varsti peale riigipööret Ukraina ühe suurima eraõigusliku gaasiettevõtte Burisma Groupi juhatusse.

Trump pani Ukraina sõjalisele abistamisele käe ette 

Donald Trump andis oma kabinetiülemale Mick Mulvaneyle käsu lõpetada presidendi korraldusega ajutiselt tõkestatud ning siis kord juba "lahti sulatatud" sõjalise abi andmine Ukrainale.

USA presidendi otsus tehti välisministeeriumile ja kaitseministeeriumile teatavaks juuli keskel – seega nädal enne telefonikõnelust Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõiga. The Washington Posti allikas Valges Majas ei usu, et rahaeraldisi tõkestades tahtis Trump Zelenskõile "Bideni kaasuses" survet avaldada. Allika sõnul ei ole sel mingit pistmist põhimõttega "teene teene vastu".

Ukraina korruptsioon õgib isegi USA võimuladvikut

Jutt käib siin endise asepresidendi Joe Bideni poja Hunteriga seotud skandaalist, kus ta sokutati Ukraina ühe suurima eraettevõtte, gaasikompanii Burisma Group direktorite nõukogusse. Trumpi vastased kinnitavad, et USA president üritas telefonikõnes Zelenskõiga sundida Kiievit noorema Bideni vastu juurdlust alustama.

Джо Байден.
© AP Photo / Mel Evans
Joe Biden

Demokraatliku Partei esindajad nõudsid presidendi umbusaldamise hirmus telefonikõnede sisu avalikustamist. Trump ise on säärased kahtlustused enda suhtes otsustavalt tagasi lükanud, nimetades neid fabritseerituiks.

Raha sõjapidamiseks rahu ei toeta

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et USA poolt oli plaanitud anda Ukrainale sõjaliseks abiks ligi 400 miljonit dollarit. Seda raha kavatsetakse kasutada relvade ja sõjatehnika soetamiseks ning teenuste osutamiseks.

250 miljonit dollarit on juba Pentagoni eelarvest osana Ukraina julgeolekuabi programmi raames eraldatud, 115 miljonist dollarist riigidepartemangu rahvusvahelise sõjalise abi rahastamise programmist 2019. aasta eelarves, aga ka 26,5 miljonist dollarist sama programmi 2018. aasta eelarves.

13. septembril said need vahendid seoses rahandusaasta lõpu, 30. septembri lähenemisega "lahti sulatatud", kuna Valges Majas kardeti, et kui juba eraldatud raha ära ei kasutata, võidakse seda pidada seaduserikkumiseks.

Moskva on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et Kiievi militaristlike püüdluste rahastamine väljastpoolt aitab  Donbassi relvastatud konflikti eskaleerumisele kaasa. Venemaa presidendi pressisekretäri Dmitri Peskovi sõnul on Ukrainale erinevate relvasüsteemide ostmiseks raha eraldamine  Minski kokkulepete täitmisele takistuseks. Rahulolematust Valge Maja poliitikaga Ukraina suhtes on väljendanud mõnedki USA poliitikud.

Loe lisaks:

Samal teemal

INF-lepe
"Põgenikud teevad Ameerika suurepäraseks": Trumpi-vastased ÜRO peakorteri ees — video
Trumpi ultimaatum: USA lõpetab Ukraina abistamise, kuni Euroopa sellega ei liitu — video
Sanktsioonidega diplomaatia, automaatidega rahu
Trump pikendas "sekkumissanktsioone"
Tagid:
Joe Biden, Ukraina, poliitika, tagandamine, Donald Trump, USA

Peamised teemad