02:37 23. Oktoober 2019
Kuula otse
  • USD1.1130
  • RUB70.9699
Aafrikast pärit sisserändajad otsustati Euroopa Liidu riikide vahel ära jaotada, illustreeriv foto

Aafrikast pärit sisserändajad otsustati Euroopa Liidu riikide vahel ära jaotada

© AP Photo / Christian Bruna
Poliitika
lühendatud link
Euroopa rändekriis (97)
474 0 0

Lääne-Euroopa on valmis taas hakkama sisserändajaid kõigi Euroopa Liidu riikude vahel ümber jaotama, mis aga ähvardab Ida- ja Kesk-Euroopat uue poliitilise kriisiga.

TALLINN, 28. september — Sputnik, Aleksei Toom. Viie Euroopa Liidu liikmesriigi siseministrid teatasid 23. septembril Maltas toimunud kohtumise tulemusena, et on jõutud kokkuleppele Vahemere kaudu saabunud sisserändajad uue skeemi kohaselt kõigi liidu liikmesriikide vahel ümber jaotada.

Eestil, kes seni on keeldunud "võõraid" EL-i kvootide alusel vastu võtmast, seisab ees raske valik ja võimalik poliitiline kriis.

Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Malta ja Soome, kes osales Valletta kohtumisel Euroopa Liidu Nõukogu ajutise eesistuja õigustes, ühine plaan näeb teadaolevalt ette Vahemerest "välja püütud" sisserändajate jaotamist nende Euroliidu riikide vahel, kes on nõus selles ebaseadusliku sisserände probleemi lahendamises kaasa lööma. Igatahes niisuguse järelduse saab kokkulepete sisu kohta teha Itaalia siseministri Luciana Lamorgese sõnade põhjal.

"Tänasest päevast peale ei ole Itaalia ja Malta enam üksi jäetud. Kõik on tunnistanud, et need kaks riiki kujutavad endast väravat Euroopasse," ütles Lamorgese, mainimata samas Kreekat ja hakkamata hindama väljavaateid sellele plaanile teistelt liidu liikmesriikidelt toetust pälvida.

Rooma ja Valletta abipalveid, kuivõrd nende eelarved ja ressursid tuhandete immigrantide sissevoolu välja ei kannata, on liitlaste poolt nähtavasti kuulda võetud. Kokkuleppeid on juba toetanud Euroopa Liidu rändevolinik Dimitris Avramopoulos, kes esindas Maltal, nadu Sputnik varem on teatanud, Euroopa Komisjoni huve, seega pooldades kõigile liidu liikmesriikidele kohustuslikku sisserändajate ümberjaotamist.

Aafrikast ja Lähis-Idast meritsi saabunud põgeniku staatuse taotlejad peavad saama kuu aja jooksul pärast nende randumist liidu lõunariikide sadamais üle Euroopa ümber paigutatud.

"Külalisi" vastuvõtvad riigid peavad juhul, kui nood saavad põgeniku staatuse, nende eluolu sisseseadmise eest hoolt kandma või juhul, kui nad pole põgeniku staatust saanud, omal kulul koju toimetama.

Kokkuleppe muid üksikasju (ümberpaigutatavate hulka ja rahasummasid) ei avalikustata seni, kuni kõigi liikmesriikide valitsused on dokumendiga tutvunud. Aga ka sellisel abstraktsel kujul on Malta kokkulepe vastuolus mitmete Ida- ja Kesk-Euroopa riigijuhtide varasemate väidete ja avaldustega.

Europarlamendi saadikud on samuti kokkuleppe poolt

"Me asusime ajalugu tegema, kuid kõik sõltub kõikide või enamiku EL-i riikide toetusest, nende nõusolekust sisserändajate ümberpaigutamises osaleda," lausus Malta minister Michael Farrugia, keda tsiteerib eeskätt kohalik väljaanne Malta Today.

Oktoobri algul tutvustatakse nn Malta projekti kõikide liidu liikmesriikide siseministritele ning seejärel Euroopa Liidu tippkohtumisel. Arvestades, et selle ettevalmistusest võtsid osa Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja arvata võib, et ka Hispaania ning terve hulk Lääne-Euroopa riike ja üleeuroopalisi võimuasutusi, kujuneb selle algatuse toetamisest keeldumine päris keeruliseks ja võib tuua halbu tagajärgi.

"...See leping näitab, et Euroopa saab ainult edasi liikuda, kui ühendab vastutuse inimväärikuse austamisega ja solidaarsuse põhimõttega," märkis ka spiiker Sassoli. "Ma olen kindel, et parlament ja Euroopa Komisjon töötavad selle nimel, et kaasata sellesse lepingusse teisedki liidu liikmesriigid."

Siseminister Mart Helme esinemas
© Sputnik / Вадим Анцупов

Aga Helme on kategooriliselt vastu

Samas jõudis ühe valitsuserakonna, EKRE esimees ja ühtlasi Eesti siseminister Mart Helme, nagu Sputnik teatas, "raskekaallaste" Malta kohtumise eelõhtul teatada, et tema riik ei hakka immigrantide importimisest vastavalt Euroopa Liidu ettekirjutustele mitte rääkimagi.

Nõnda andis minister eelnevalt ja ühemõtteliselt teistele liidu liikmesriikidele teada, et Eesti ei toeta seda lepingut ja Vahemere kaudu saabuvate immigrantide ümberpaigutamise uut skeemi mitte mingil tingimusel.

Seega seadis minister Helme peaministri, Keskerakonna esimehe Jüri Ratase raske valiku ette. Kui peaminister Euroopa "raskekaallastega" ühineb ja Malta kokkuleppele oktoobris alla kirjutab, astub ta seeläbi oma siseministri ja kogu EKRE vastu, rikkudes niigi habrast tasakaalu valitsuskoalitsiooni kolme erakonna vahel.

Raske on endale ette kujutada, et EKRE rahvuslased taganeksid oma põhiteesist "ei mingeid sisserändajaid", mis on leidnud valijate laialdase toetuse ja tegelikult nad võimule toonud.

Kui aga Jüri Ratas läheb "Malta algatuse" vastu, astudes sel kombel liitu Visegradi grupiga ja konflikti Lääne-Euroopa liidritega, tõstab ta oma riigi jaoks riski sattuda Euroopa Liidu "poliitiliste paariate" kilda ja liidu fondide rahalisest toest ilma jääda.

Lisaks sellele, kuna Maltal tehtud otsuste üksikasju veel ei avata, pole selge seegi, kas need näevad ette ka trahve või sissenõudeid nendelt EL-i riikidelt, kes sisserändajate ümberpaigutusest keelduvad. Jutte neist või teistest sanktsioonidest "oportunistide" suhtes on varem Pariisis ja Berliinis küll kõlanud.

Loe lisaks:

© Sputnik / Deniss Grabussov
Migratsioon Eestis
Teema:
Euroopa rändekriis (97)

Samal teemal

Euroopa rändekriis
Migratsioon Eestis
Tagid:
poliitika, pagulased, sisseränne, Aafrika, EL

Peamised teemad