03:11 18. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1034
  • RUB70.3938
Euroopa Parlamendi liige Nils Ušakovs

Ušakovs toetas europarlamenti selles, et Teises maailmasõjas on süüdi NSVL. Miks?

© Sputnik / Sergey Melkonov
Poliitika
lühendatud link
Molotovi-Ribbentropi pakt (18)
97 0 0

Euroopa Parlamendi liikme Nils Ušakovsi sõnul ei puutu Natsi-Saksamaa ja NSV Liidu võrdsustamine ja nende pidamine peasüüdlasteks Teise maailmasõja puhkemises Nõukogude sõdurite kangelastegu.

TALLINN, 1. november — Sputnik. Euroopa Parlamendi resolutsioon, milles võrdsustatakse Natsi-Saksamaa ja NSV Liit ja nimetatakse neid riike Teise maailmasõja peasüüdlasteks, on õige ega ole suunatud Venemaa vastu.

"Kui me hääletasime selle poolt, et mõistame hukka Stalini režiimi ja selle kuriteod, Molotovi–Ribbentropi pakti (1939. aasta augustis sõlmitud mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel — toim), siis… Molotovi–Ribbentropi pakt väärib tõepoolest seda, et temast räägitaks kriitiliselt. Kui me räägime Stalini režiimist, siis jah (ma toetasin seda resolutsiooni — toim)," selgitas poliitik oma seisukohta.

Празднование 9 мая в Риге
© Sputnik / Sergey Melkonov
Nils Ušakovs võidupüha pidustustel Riia vabastajate monumendi juures

Ta lisas: "Kui seda püütakse siduda sellega, et see on Venemaa kritiseerimine, siis, poisid, millest üldse rääkida?"

Nõukogude sõdurite kangelastegu, kuid stalinismi kuriteod

Ušakovs on veendunud, et resolutsioon ei püüa alahinnata Nõukogude sõdurite kangelastegu ja nende võitu natsismi üle:

Samas on ta kindel, et 1939. aasta sündmused Poolas võimaldavad tõlgendada Natsi-Saksamaa ja NSV Liidu vastasseisu hoopis teisiti.

"Poolasse sisenesid alguses fašistlikud väed ja seejärel Nõukogude väed. See on fakt, et Brestis toimus ühisparaad — me ei ole seda välja mõelnud, need on kaadrid kroonikafilmist," teatas europarlamendi saadik.

Euroopa Parlament võttis tänavu 19. septembril vastu resolutsiooni "Euroopa mälestamise tähtsus Euroopa tuleviku jaoks". Selle poolt hääletas 535 parlamendiliiget, vastu 66, erapooletuks jäi 52.

Tekstis on rõhutatud, et Teine maailmasõda "algas 23. augustil 1939 Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud mittekallaletungilepingu ehk nn Molotovi–Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide otsese tulemusena, kuna nende lepetega jagasid kaks maailmavallutuslike eesmärkidega totalitaarset režiimi Euroopa oma mõjusfäärideks".

Resolutsioonis on 31 korda mainitud Nõukogude Liitu, kommunismi ja stalinismi ning ainult 19 korda viidatud natsismile ja Natsi-Saksamaale. Dokumendis rõhutatakse vajadust suurendada teadlikkust kommunismi kuritegudest.

Euroopa Parlamendi Eesti saadik Yana Toom teatas, et ei osalenud hääletusel haiguse tõttu, kuid oleks hääletanud vastu, ja imestas ühe mõttekäigu üle.

Nii propageerivad Venemaa võimud resolutsiooni autorite arvates seisukohta, mille kohaselt Teise maailmasõja tegelikud vallapäästjad on Poola, Baltimaad ja lääneriigid.

Toom tunnistas, et pole selliseid Moskva-poolseid avaldusi kohanud.

Venemaa mõistis resolutsiooni hukka

Venemaa välisministeerium on resolutsiooni hukka mõistnud nimetades seda "revisionistlike väidete kogumiks" ja "jõhkraks ajaloovõltsimiseks".

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, on Ida- ja Kesk-Euroopa riigid teinud viimastel kümnenditel alatasa katseid panna Natsi-Saksamaa ja NSVL ühele pulgale. Tänu oma aktiivsele tegevusele eurostruktuurides algatavad ja "lobitavad" need riigid Euroopa Parlamendis, Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA), Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) ja teistes organisatsioonides resolutsioone, mis on suunatud Teise maailmasõja tulemuste vastu ja NSVLi juhtrolli tunnustamise vastu võidus Hitleri üle.

Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov arvab sellega seoses, et paljude maailma poliitiliste jõudude lähenemine ajaloosündmuste tõlgendamisele on viimasel ajal muutunud nii spekulatiivseks, et sunnib tõestama ilmselgeid asju, mida on kinnitanud arhiivimaterjalid.

Venemaa juhtkond on korduvalt teatanud, et Baltimaade ühinemine NSV Liiduga 1940. aastal vastas tolle aja rahvusvahelise õiguse normidele, mistõttu ei saa juttugi olla mingisugusest Balti riikide "okupeerimisest" ja sobingust Natsi-Saksamaaga.

Lugege lisaks: 

Teema:
Molotovi-Ribbentropi pakt (18)

Samal teemal

Vaba Eesti suurim tähtpäev: fašistlikest röövvallutajatest vabastamise 75. aastapäev
9. mai - Suure Võidu aastapäev
Molotovi-Ribbentropi pakt
Tagid:
ajalugu, natsism, Saksamaa, NSV Liit, Teine maailmasõda, resolutsioon, Euroopa Parlament, Läti, Nils Ušakovs

Peamised teemad