10:20 17. November 2019
Kuula otse
  • USD1.1034
  • RUB70.3938
Prantsusmaa president Emmanuel Macron

"Macroni diagnoos": kui kaua suudab elada "surnud ajuga" NATO

© REUTERS / POOL New
Poliitika
lühendatud link
37 0 0

Prantsusmaa presidendil Emmanuel Macronil õnnestus valida paras aeg armutute sõnade ütlemiseks NATO "ajusurma" kohta — teda tsiteerivad ja arutavad peaaegu kõik Euroopa tähtsamad massiteabevahendid.

TALLINN, 9. november — Sputnik, Aleksei Toom. Põhja-Atlandi allianss jääb Euroopa julgeoleku aluseks, kuigi kogeb praegu probleeme liitlaste omavahelistes suhetes. Sellest teatas 7. novembril Saksamaa kantsler Angela Merkel kommenteerides vastu tahtmist Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni sõnu "NATO ajusurma" kohta.

Euroopa meedia naudib edasi Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni armutuid sõnu, mis kõlasid intervjuus Briti väljaandele The Economist, et NATO on "ajusurmas". Prantsuse liidri diagnoos kutsus esile ažiotaaži, kuigi ta tõenäoliselt ei pidanud siiski silmas kogu inimkonna ajaloo võimsaima sõjalise liidu "organismi" kiiret lõppu.

Meedikud on kindlad, et iga elusolendi hukkumine on vältimatu, kui ütleb üles see elund, mis vastutab tema muude kehaosade juhtimise eest ja enamikul Homo sapiens'idel ka intellektuaalse tegevuse eest. Kuigi räägitakse, et näiteks kana suudab mõnda aega joosta isegi siis, kui tal on pea maha raiutud.

Koguneti müüri meenutama, aga räägiti Macronist

Igal juhul on Macron saavutanud selle, et juba mitu päeva ei kao tema nimi ja foto Euroopa väljaannete esikülgedelt surudes tagaplaanile teised newsmaker'id ja sundides ka kõige kõrgemaid Euroopa poliitikuid NATO "aju" üle arutama.

Tema ise on aga samal ajal, nagu räägib Ameerika Hääl (Voice of America), degusteerinud Prantsuse veine ja delikatesse koos Hiina liidri Xi Jinpingiga ametlikul visiidil Pekingis.

Vestlused "NATO ajust" on andnud erilist prantsuspärast sarmi Berliini müüri langemise 30. aastapäeva pidustustele Saksamaa pealinnas ja selle sündmusega samale ajale sätitud riigisekretäri Mike Pompeo visiiti. Aga ta saabus ju rääkima eeskätt riigikaitsele kuluvast rahast (lugeja kuuleb, et jutt käib "elustamisest"), mida enamik NATO Euroopa liitlasi maksab Washingtoni arvates ühisesse eelarvesse liiga vähe.

Tähtsamate Euroopa liidrite hulgas, kes oli sunnitud vastama ajakirjanikke erutavatele küsimustele NATO "ajusurmast", oli ka kantsler Angela Merkel.

"Küpse" poliitiku kogemus ja intellekt ütlesid talle ette, et ta peab vastustes vältima sõnu "aju" ja "surm". "Ma ei arva, et taoline rõhutatud üldistus on möödapääsmatu, isegi kui me kogeme mõningaid probleeme, isegi kui me oleme praegu sunnitud hädast välja rabelema ja ühtsust üles näitama," ütles kantsler oma esinemises 7. novembril kohtumisel NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.

Prantsusmaa president valis liiga tugevad väljendid

"Emmanuel Macron valis tugevad väljendid, mis ei ole kooskõlas minu vaadetega koostööle NATO raames. Atlandi-ülene partnerlus on meile eluliselt tähtis," ütles ka Angela Merkel nimetades NATOt Euroopa julgeolekusüsteemi nurgakiviks.

Ta kinnitas Berliini kavatsust suurendada riigi sõjalised kulutused 2024. aastaks 1,5 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (USA nõuab nende suurendamist samaks ajaks 2 protsendini), kuid ei korranud oma kaitseministri Annegret Kramp-Karrenbaueri sõnu, kes — nagu Sputnik Eesti on kirjutanud — on teatanud Saksamaa kavatsusest suurendada oma sõjalised kulutused ikkagi 2 protsendini SKTst, kuid 2031. aastaks.

NATO peasekretär Stoltenberg — nagu on teavitanud NATO pressiteenistus — tervitas vastuseks Saksamaa jõupingutusi, märkides eeskätt tema sõdurite kohalolekut NATO pataljonigrupi koosseisus Leedus ja panust alliansi välismissioonidesse, sealhulgas hiljuti Kreeka palvel alustatud mereväeoperatsiooni Egeuse meres, kus alliansi laevad kaitsevad kreeklasi igaks juhuks nende NATO liitlaste türklaste ja viimaste Kirde-Süüria interventsiooni võimalike tagajärgede eest.

Teisteks alliansi "letaalse" trauma sümptomiteks peab Prantsuse liider koordinatsiooni puudumist Uue ja Vana Maailma vahel strateegiliste otsuste tegemisel. Euroopal tuleb Macroni meelest tegelda aktiivsemalt ja mastaapsemalt omaenda julgeoleku tagamise ja kolmandate riikide kriisidesse sõjalise sekkumise võimaluste suurendamisega.

Lugege lisaks:

Samal teemal

Macron tunnistas, et lääneriikide ülemvõim on lõppemas
Macron: Balti riikide kuulumine Schengeni tsooni on viga, mis tuleb parandada
Miks Macron Euroopa armeed vajab – sõna on eksperdil
Macron pärast kohtumist Putiniga: Euroopa ulatub Lissabonist Vladivostokini
Tagid:
poliitika, Prantsusmaa, Emmanuel Macron, NATO

Peamised teemad