11:39 09. Detsember 2019
Kuula otse
  • USD1.1094
  • RUB70.7441
Riigikogu esimees Henn Põlluaas

Riigikogu esimees tahab tagasi saada Venemaa alasid, mille Lenin kunagi Eestile "kinkis"

© Riigikogu / Erik Peinar
Poliitika
lühendatud link
22211

Parlamendi spiiker ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Henn Põlluaas teatas, et Moskva peab Eestile tagasi andma "annekteeritud alad", mis talle kunagi bolševike poolt Tartu rahulepinguga antud said.

TALLINN, 20. november — Sputnik, Oleg Leontjev. Vene Föderatsiooni välisministeeriumi teise Euroopa osakonna direktori Sergei Beljajevi kontseptuaalne intervjuu mõjus nagu kinnikasvanud mudatiigi siledasse pealispinda visatud kivi, paisates pinnale permanentselt "Venemaa ohjeldamise" valvepostil püsinud Eesti poliitilise ladviku.

Kohe Eesti Vabariigi välisministri Urmas Reinsalu (erakond Isamaa) kannul, kes teatas, et seni, kuni Venemaa 1920. aasta Tartu rahulepingu põhimõtteid ei tunnusta, temaga piirilepingut ei ratifitseerita, tõttas oma pretensioone Moskvale esitama Riigikogu esimees Henn Põlluaas.

Ja kui Eesti välisministri "firmamärgiks" on juba ammugi saanud lõputult kestev kokkurehkendus "nõukogude okupatsioonikahjude hüvitamiseks", siis Põlluaasa lemmikratsuks on jutud väidetavalt "Venemaa poolt annekteeritud Eesti aladest", mille Moskva lihtsalt peab Eestile "tagasi andma".

"Eestil ei ole mingeid territoriaalseid nõudeid Venemaa vastu. Me ei taha mitte ühtegi ruutmeetrit Venemaa territooriumist. Me tahame vaid enda oma tagasi. Venemaa on annekteerinud ca 5% Eesti territooriumist," teatas Põlluaas oma kodulehel sotsiaalvõrgustikus.

Eesti parlamendi esimehe "südameasjaks" on saanud Petserimaa Pihkva oblastis ja Narva-tagune paremkallas koos Ivangorodiga Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblastis, mis 1920. aastal Vene NFSV võimude poolt Eesti Vabariigile Tartu rahulepingu alusel üle anti vastutasuks tema bolševismivastasel rindel sõjaliseks liitlaseks olnud ning punase Petrogradi vallutada ähvardanud kindral Judenitši Loodearmee tegeliku reetmise eest.

Hämmastav, kuid niisuguse kirjandusliku oopuse nagu "9. mai kui maapealse bolševistliku põrgu apoteoos" autorina tuntud Henn Põlluaas esineb bolševistliku pärandi säilitamisel Tartu rahulepingu artiklite näol tegelikult vaat et suuremagi leninlasena kui praegused kahvaturoosad vene kommunistid.

Kusjuures Eesti võimude poolt kunagi nõukogude kommunistliku juhtkonnaga sõlmitud lepingutesse suhtub Põlluaas valikuliselt.

Nii näiteks keeldub Riigikogu spiiker, kaitstes agarasti Tallinna poolt tol hetkel tunnustamata Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigiga, mis oma staatuselt sarnanes praeguste Donbassi rahvavabariikidega, 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingu sätteid, samal ajal tunnustamast Eesti Vabariigi 1940. aasta kokkulepet täiesti legitiimse Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduga nõukogude sõjaväebaaside paigutamise kohta ja tõsiasja Eesti vabatahtlikust liitumisest Nõukogude Liiduga.

Millal lõppes Tartu rahulepingu kehtivus

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et Moskva käsitleb Tartu rahulepingut mitte millegi enama kui ajaloolise dokumendina, millel pole mingisugust juriidilist jõudu – sarnaselt Nystadti rahule, mille alusel Peeter Suur Eestimaa kahe miljoni hõbetaalri eest välja ostis.

Venemaa välisministeeriumi Maria Zahharova sõnul kuulub Tartu rahu juba ammu ajalukku.

"Selle, nagu ka teiste Eesti poolt aastatel 1920–1940 sõlmitud rahvusvaheliste, sealhulgas Nõukogude Venemaaga sõlmitud lepingute kehtivus lõppes 6. augustil 1940, kui Eesti astus NSV Liidu koosseisu. Meie jaoks on see teema lõpetatud," toonitas ta.

Zahharova hinnangul on provokatiivsed rünnakud, mis seisnevad sisuliselt territoriaalsetes nõudmistes Venemaale, täiesti vastuvõetamatud.

"Me oleme valmis ootama ja ära kuulma kainemaid arutlusi," ütles Venemaa diplomaat.

Lugege lisaks: 

Tagid:
poliitika, Tartu rahuleping, Urmas Reinsalu, Henn Põlluaas, Venemaa, Riigikogu

Peamised teemad